Ma avastasin et mulle meeldib vaikus. Mulle meeldib  aega veeta mu armsas varvilises kodus ja lihtsalt tegeleda endaga. Ma vaarin ju ka enda tahelepanu. Votsin endale vabatahtliku puhkuse koigest koigist . Tahtsin tegeleda vaid Gabrieli , Nicki ja Minuga, ja ma olen rahul et ma seda tegin. Ytlesin tuttavatele et arge mind kuulujuttudega pommitage, mind ei huvita millega su naaber hakkama sai, voi et oranz kyynelaki varv on vaga kole.  Tahtsin avastada asju mis on minu jaoks oiged, mitte mis on teiste jaoks oiged🙂 Avastasin, et  mida rohkem ma kellegi  teise stressist ja muredest kuulsin, seda rohkem olin ka ise stressis. Ma olen muretseja ja muretsen kogu aeg.  vahel kyll ei naita seda valja, kuid muretsen.  Yhesonaga. OLIN puhkusel, kuid ykskord saab koik hea otsa🙂

Olen selle viimase  5 kuuga “suuremaks” kasvanud. Mentaalselt. Palju on minu jaoks selgeks saanud. Olen avastanud asju  mida ma pole varem suutnud avastada. Olen taas taevast sinisemana hakanud nagema, markan taevas pilvi ja nende kujusid. Olen taas markama hakanud KUud  ja kui ilus ning ymmargune see ikka on.  Olen markama hakanud seda ,et mul on maailma parim abikaasa, kellest kyl moni aeg tagasi 100% lahku kasvasin, kuid nyyd oleme tas yksteist leidnud, ja see “bond” meie vahel on tugevamast tugevam. Olen marganud, et suudan taluda ta ” halvemaid” kylgi, mis minu jaoks varem talumatud olid. Tean miks . Arvan et ka teie teata miks.   Mul on rohkem kannatust Gabrieli  suhtes  ja ei “kylva” teda enam asjadega yle kui tunnen et olen midagi v alesti teinud. ( varem kui koik aeg Reginale oli suunatud, siis  ostsime ikka Gabrielile asju, et teda vahekenegi paremini tundma panna..

Kylvame nyyd Gabrieli yle tahelepanuga mis talle kyll alati ei meeldi, kuid ta naudib seda :):) Hea on teda naeratamas ja naermas naha.🙂

Palju on vahel toimunud… Palju…. Veel rohkem on pisaraid valatud,  ja neid tuleb veel ja veel ja veel. Pisarad on ilusad kui need on oigete asjade ja pohjuste parast valatud.   Ja iga paev kasvan ma  tugevamaks ning olen rohkem  ” aware” miks ma nutan.  voi miks ma kurb olen. .. Ja nyyd siis nii…

Sel aastal saab 9 aastat  ajast mil me ostsime SELLE maja kus me elame. Kus molemad meie lapsed on yles kasvanud  on ja enamus olulisi otsuseid on vastu voetud. Ja meie viimane oluline otsus on selline et.. ET kolime MAX kaheks aastaks Hiina… Pekingisse… Teen seda MEIE parast. Nicki ja MINU:) Ytlesin Nickile et kui  kahe aasta ja yhe paeva parast me pole tagasi koju kolinud, siis ma pakin oma yks , kaks, kolm…… kymme kohvrit ja kolin Gabrieliga tagasi.. Ja Nick oli nous. Tean et  kahe aastaga voib palju muutuda, kuid need on minu tahtmised.  Ja Nick saab sellest aru.  ka tema tahab max kahe aata parast Usas tagasi olla.  ja LOPUKS SIIN ELADA, sest viimased 5 aastat on ta tegelikult 2, 5 aastat Hiinas veetnud🙂.. Pole ime et me olime vahepeal yksteist nous  “maha matma ”🙂

Kuid elu on elamiseks. ELu on selleks et sellest voimaluste piires koik votta, ja me oleme   seda teinud🙂 Kuid best is yet to  come :):):):)

8 thoughts on “

  1. Mannu ütleb:

    Nii mõnus kevadiselt värske sissekanne, mis peegeldab Sinu naeratust. Mul on hea meel, et teil läheb hästi! :))

  2. killuke ütleb:

    Sinu lugu pani mind mõtlema ajale, kui ma ise polnud kindel, mis edasi saab, kas minna edasi üksi või jääda ikka kokku… Nii kerge on selg keerata sellele, mis olemas on ja palju raskem leida lahendus, miks asjad ei lähe enam nõnda nagu kunagi… Kuusteist aastat hiljem… ja me oleme ikka kõrvuti. Mis sest, et paljud ei saa aru, kuidas väliselt/iseloomult nii erinevad inimesed koos on🙂 Lähedastena, sõpradena, palju leplikumatena teineteise suhtes ja oskusega ka kuri riid lahti rääkida. Kuid igal lool on oma lõpplahendus. Usun südames, et teil kenasti ja hästi läheb!

  3. rebell ütleb:

    Tere! Õige otsus, pere-elus tuleb mõlemal poolel järele-andmisi teha. Oi kuis ma olen oma “nõrgema poole” peale vihastanud! Aega on teineteise ja 2 lapse peale “kulutatud” varsti 36 aastat. Jääb nii nagu on, me juba mõtleme ühte moodi, seda tahes-tahtmata. Õnne ja rõõme teile! Mees on peres pea, aga naine tema kael! Tervitab üks paljudest siit lumehangede vahelt.

  4. marjusha ütleb:

    🙂 ootan juba blogisissekandeid pekingist:)

  5. happy ütleb:

    Kallis Diana,

    jätka kindlasti blogi Hiinast, sa vapper naine! Muzi!

  6. Sille ütleb:

    Küll oli tore lugeda, et oled lõpuks iseendaga rahu teinud. Tubli oled! Ja loomulikult on nüüd Gabrieli aeg.🙂
    Ja kindlasti pole elu Hiinas hull. Võta seda kui pikka reisi ja naudi kõike uut. Peaasi on ikka koos perega ja üksteisele toeks olla.

  7. setumutt ütleb:

    Sa ei kujuta ette, kuivõrd rahustav on su viimane sissekanne. Olen vaadanud su pilte ja ennast enam-vähem kursis hoidnud, kuidas teil läheb. Piltidelt on näha, et naudid seda mida teed ning Nick ja Gabriel on just need inimesed, keda enda ümber vajad. Ja nemad vajavad sind. Teile oleks kõigile justkui suurelt ja punasega LOVE otsaette kirjutatud :)! Ühesõnaga, muretsen täna sinu ja teie pärast vähem (ka muretseja tüüp…kuigi võõras, hehhh :)) ning hoian sulle ikka pöialt!

  8. Elen ütleb:

    Tere Diana,
    Kui vähegi võimalik, siis palun võta minuga ühedust. Me oleme küll täitsa võõrad, aga mul on Sinu abi vaja. Mu maailm on kokku kukkunud ja mina koos sellega…
    aitäh.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s