Nǐ hǎo.

Nǐ hǎo- Ehks siis Tere. Kui sellele lisada  -ma?, siis saab sellest kysimus. Tere, kuidas sul laheb, voi siis How are you?
Hiina keel on RASKE minu jaoks.  Eriti just selle parast , et  Hiina keele murdeid on palju.
Võtame näiteks Pekingi murde. Ja võrdleme seda Chongqing kandi murdega.  Ja võrdleme nyyd Tallinna Eestlasi, ja setomaa  setosid( nagu ma ise).    Kui tavalisel Mandarin Hiina keeles on 4 tooni . Ja need toonid annavad sellele  pinyinile erineva tähenduse.

The four tones in Mandarin are:

  • high level – first tone
  • rising – second tone
  • falling rising – third tone
  • falling – fourth tone
  • First tone: mā(Mother)
  • Second tone: má(hemp)
  • Third tone: mǎ(horse)
  • Fourth tone: mà(Scold)

Kuid Nicki kodu provintsis kasutatake vaid kahte tooni( Nicki sonade jargi), ja kui aus olla, siis sain isegi aru sellest et Nicki kodulinnas  raagiti hiina keelt murdega, tapselt nagu vorukad raagivad seda vorumaal, kui seda Tallinna eestlastega raakida.

Ma siis opin Seda Pekingi murdega mandarin Chinese, ja kui aus olla, siis soovin, et opiksin veidike labasemat Hiina keelt. Lihtsam oleks. Yks naide veel. Nicki kodulinnas ei kasutata R tähte.  Naiteks pinyin yidianr hääldatakse pekingis R tahega  sõna lõpus, kuid Wangzous haaldatakse yidian, ja kui ma haaldasin Pekingi murrakuga , nagu opetaja mulle õpetas, siis mind hakati kohe parandama… EI mingit RRRRRiiii.. NNNNNNN hoopis. Ja siis ma vaatan neile kohkunult otsa, et mis ma siis nyyd oma aksendiga neile omast arust vähekese asemel ytlesin–. Kuid asi polegi tegelikult selles. Minu jaoks on
probleem, et erinevus 2 tooni ja 4 tooni vahelise murrakuga Mandarini Hiina keele vahel on suur  , ja seda just minu kui algaja jaoks. Saan oma õpetajast suurepäraselt aru kui ta hiina keeles minuga räägib. kuid kui nick oma suu lahti teeb, siis ma vahin talle vasika näoga otsa ja ytlen… MUUUUU?

Kuid see on vaid minu probleem- minu kui algaja  Mandarini murde oppija probleem .

Ja veel yheks probleemiks on sihukesed sonad, voi combod

  • Qy zinxingche
  • Chuzuzhe
  • qiche zhan

Voi siis kui lauses on korraga vaga palju ji, qi, qe ge , zi, che, zhu,  jne silpe korraga reas. no keel lihtsalt ei vaana  neid koiki oigesti korraga valja. Kyll on vaja rullis

keelt, ja siis sekundi parast, lae vastas seda keelt, ja siis kusagil hamba vahel… vist…  Ja kui tuleb uue keele oppimisse, siis ma PEAN oleme perfectionist, voi ma lihtsalt ei tee suudki lahti. ZIP…

No ja nyyd ma siis ytlen Zàijiàn- ehk siis head aega, voi good bye. Hiina keelt oppides tunnen kuidas vahetavahel tahaks endale seina ymber ehitada, ja mitte yhtegi rasket pinyini endale selgeks oppida, sest see on ju NII PALJU tood, kuid siis  tulen jalle maa peale moeldes, et kui Regina suutis nii palju keemiat labida ja seda fyysilise valuga, siis miks mina ei suuda mingit uut keelt  selgeks oppida, ja seda ilma fyysilise valuta… Oh kui hea on hadaldada, ei saa, ei suuda, ei taha, ei joua. Kuid, tegelikult suudan ma palju rohkem, kui ma seda ise endale tunnistada suudan.

 

3 thoughts on “Nǐ hǎo.

  1. L ütleb:

    Beijingi ja muude provitside aktsendi erinevus on jah suur, aga ma olen j6udnud j2reldusele, et kui Beijingi aktsendist teadlikult R-id 2ra v6tta, siis muudes provintsides ollakse h22ldusega p2ris rahul:) Omandasin h22lduse Beijingis ja praegu Guangzhous elades 8eldakse v2ga tihti, et mu h22ldus on v2ga standardne (“biao zhun”) ja lihtne aru saada.
    Igastahes sa oled v2ga tubli, et 6pid — tohutult on ju neid, kes on Hiinas aastaid olnud, kuid suhtlevad p6hiliselt “zhe ge” ja n2puga osutamise abil;)

    • caliwitch ütleb:

      😀 Ma yritan. Keerulisemaks teeb ka see,et kui kuhugi poodi lahen, siis paljud ei tee oma suudki lahti( Hiinlased) , naitavad kalkulaatori peale napuga, et nii palju siis pead sa maksma.. Ja vahetevahel hakatakse ka inglise keeles raakima. Tahaks ise rohkem vastu oelda, kas voi vigaselt voi, mis iganes. Kuidas ma muidu ikka opin. Loodan paari aastaga midagigi endale korva taha panna, et siis Calis aasia super marketisse minnes, kassapidajaga Hiinakeelset chit chati alustada. hehe.😀 Minu jaoks hetkel suured Eeskujud on Kohalikud Eestlannad siin, kes raagivad hiina keelt nagu, see oleks nende ESIMENE keel. Voimas😀

  2. Silja ütleb:

    Ja näed mina siin Belgias kurdan prantsuse keele üle, suvel lähen nö 6 tasemele:-). Aga sinu üle olen uhke Di. Sa vist võid varsti oma CVsse kirjutada polüglott, arvestades ka setu keelega. Ja küll ka mina selle prantsuse keele kuidagi kahe kõrva vahele ära paigutan. Jipiajeee. Edu meile!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s