Lastest..

Yks laps, kaks last, poiss ja tydruk, 2 tydrukut, 2 poissi ja nii edasi..( 3 last, neli last…) . Kellel on lapsed neile istuvad oma lapsed koige rohkem, kellel pole neid, need on tavaliselt oma sugulaste voi tuttavate seast valja valinud yhe selle IDEAALSE lemmiku, ja on ka neid kes vaatavad laste peale  yuck pilguga.

Mul on olnud au endast välja punnitada 2 täitsa tervet last. Mõlemad , tegelikult umbertäpselt õigel  tähtajal. Gabriel  TÄPSELT oma  tähtajal, ja Regina yks päev oma tähtajast yle.   Regina synnitamine oli jube PIKK ja  igav tegevus. Mõtlesin et olen super mom ja teen ilma rohtudeta ära. Kui aga peale 22 tundi oli emakas vaid 3 cm võrra avanenud,  ja ma pidevates valudes, siis ytlesin arstile et, kurat otsige see tuimestaja välja, ma enam ei jõua.  Õige tegevus. Nii kui epidurali sisse sain, jäin magama, ja järgmisel hetkel tundsin, kuidas keegi ennast minust välja surub. 2 tunniga avanes emakas 3cm ilt, 9le cm ile.  Ja siit ta tuli, ja viidi kohe soojenema, kuna oli väheke alajahtunud. KUI TERVE  laps.  Pikk ja vaevaline synnitus, ning ka ta elu oli seda.  Kyll mitte piisavalt pikk, kuid täis vaeva. Puhka Rahus Baby girl.xoxo

Gabrielil oli aga kiire tulema. Käisin veel 22se    ohtul Wal Martis viimaseid asju ostmas, ja hakkasin väikesi hea tundega valusid tundma. Mulle meeldivad need lahedad kõditavad valud. Selle pärast synnitaks uuesti….( last ei tahaks saada, aga synnitada kyll tahaks).. Noh, koju jõudes  läksid valud väheke suuremaks, kuid mitte nii suureks, et midagi teha ei saanud.  Ytlesin Nickile, et kuule, läheme jalutame, ma ei viitsi niimoodi passida. Jalutasime kusagil 10 minutit  ja siis korraga lõi sihukese valu sisse. Mäletan et kykitasin keset meie Mano Hill tänavat maha ja ytlesin Nickile, et  Gabriel tahab välja tulla.

Helistasime arstile, läksime haiglasse, ja seal siis vaadati mulle naeratades otsa ja kysiti kas water broke . Mu vastuse peale, et ei , oeldi, et kuule, ma olen kindel, et sa lähed koju tagasi. Sul pole veel õigeid valusidke.  Kiirabis vaatas arst mu kiiresti yle,  ja kui oma jääkylma käega emakat kontrollis ytles..: DAMN… 6 cm juba avanenud, kiiresti  ylesse.  NÕUDSIN ka epiduralit, ja see oli viga. Epidurali paigaldamise ajal mul kukkusid veed ära, istusin siis vee lombis, kui mu selja kallal nõelaga torgiti. Kolm torget pidid tegema. KURAT KYLL. Mu selgroog oli väga paigast ära….See oli kogu selle protsetuuri kõige valulikum asi. Ja siis paar tundi peale epiduralit oli ka Gabriel siin ilmas. Kergelt syndinud,  ja esimesed 8 aastat oli ta ka väga kerge iseloomuga laps.  hihi

Gabriel oli 2 kui Regina ajukasvajatega võitlust algas. Ta pidi kiiresti  , kiiresti kõigega leppima. Kerge polnud, et yks vanematest oli pidevalt kusagil ära. Kas haiglas, või arsti juures, või  et vahel ei tohtinug Gabriel yltse Regina läheduses olla, vahel pidi maski kandma, kuna Regina immunsysteem oli  nii halb, et  lapsed lihtsalt polnud ta tervisele tervislikud. Gabriel leppis kõigega väga hästi.   Peale seda kui Regina ära suri,  on Gabriel isegi mulle maininud, et ta tunneb haigla mängutubade ning yrituste järele vahetevahel puudust.  NO MILLINE  ÕIGE MÕISTUSE JUURES LAPS TAHAKS SEDA??? Aga see oli Gabrieli elu.

Peale Regina surma , aga hakkas kõik muutuma. Gabriel  muutus häälekaks, sai lõpuks ka sõna sekka öelda, ja talle hakkas see meeldima.   Viimased poolteist aastat on olnud omamoodi yo–yo  lapse kasvatamine. Vahel saame temaga hakkama, vahel taome peaga vastu seina. Hea sõna ei aita, halb sõna ei aita. MITTE KUI MISKI ei aita.  Gabriel samuti katsetab meid  pea iga päev .

Kui varem oli ta AA õpilane, ning eeskujuliku käitumisega, siis nyyd Pekingis canada koolis käies sai ta korraga endale käitumiseks RAHULDAVA.. What the FUCK?   Rahuldav??? Mis see tähendab. Tuli välja , et Gabrielil on ka mölapidamattus, ning  parandab tundide ajal õpetajat. Ja õpetajale see ei meeldivat. Kui ma sain selle

st teda, hakkasin kõige pealt kõva häälega naerma. Tahtsin õpetajale öelda, et sa oled ju õpetaja. Sa ei tohiks nagu vigasid teha…. KUID hoidsin oma suu kinni… Igaks juhuks.    Aga tundub, et kui õpetajal sellised probleemid olid Gabrieliga, siis see õpetaja on ise loll, et ei oska vanematega koosolekut maha pidada, ning brain stormida, mis vaja teha, et Gabrieli 100% ära kasutada..

Ja siis hakkas ta matemaatikas Csid saama. YKS TA LEMMIK TEEMA. Samuti Teadus( Science) C C C C C.. No ma ei saanud aru. UUrisin jälle õpetajalt, et miks ta lemmik teema on C? Vastuseks, et Gabrieli käekiri pole loetav( Gabriel sai halva käekirja minult päranduseks), ja tänu selllele ei oska õpetaja vastuseid välja lugeda.. Ja õpetaja tahtis anda õppetundi Gabrielile, et mis sest kui vastus on õige, kuid kui õpetaja ei oska ikka sigri migris selgust saada, siis annab Csid seni, kuni Gabriel ennast parandab. NO WTF???  Viimasel  õpetaja vanema vahelisel koosolekult , saime lõpuks õpetajaga yhele jutile, ja nyyd on Gabrieli hinded paranenud. KUID ma pole siiski kindel MIKS.  Gabrieli käekiri ON paranemas, kuid  ta ei suuda ikka oma suud klassis kinni hoida, kuna ta on infot liiga täis ja tahab seda muu MAAILMAGA ka jagada. OH, seda   huvitavat elu.

Viimase poole aasta jooksul , SIIN HIINAS, on Gabriel nõudma hakanud, et tema tahab   baseball i mängida??? MIKS??? MIKS??? MIKS???  SIIN HIINAS???

Kuid noh. seletan ka yldiselt ära kuidas meie tavaline päev on.

Ma ärkan kell 7. Teen Gabrielile hommikusöögi milleks on tavaliselt kaerahelbe puder. Vahel ka Bagels with cream cheese. Vahel ka pannkoogid, ( kuus korra). Vahel Dumplings ehk siis Jiaotzi ja vahel muna  burrito ( see on mu oma nimi yhele hiina väga traditsioonilisele hommikusöögile antud).

Gabriel sööb hommikust, ja vaatab Dirty Jobs või siis Amazing Race i telekast.   Peale seda siis riidesse ja 7.50 astub ta uksest välja, et minna meie kompleksi ette koolibussi peale.  Koju jõuab ta igal õhtul kell 4. Reedeti aga 3.30. Kui tal on peale kooli tegevust koolis, siis tavaliselt jõuab 5.10 PM.

Kodus on Gabrielil kord nädalas tunnine klaveri tund õpetajaga, ning ise peab ta klaverit mängima IGA päev 45 minutit.

Korra nädalas on meil ka meie pool era õpetajaga Mandarin Chinese tunnid, Tund mul ja tund Gabrielil.  Iga päev peab ta tegema ekstra matemaatikat ning comprehension harjutusi, ja kindlasti mingit raamatut lugema

KORRA nädalas valmistame me Gabrieliga midagi koos syya.

Ning korra nädalas võib ta minna sõbra poole peale kooli mängima.   Nädalavahetustel aga teeme kogu aeg midagi erinevat.

Kuidas me Gabrieli distsiplineerime?  Me lihtsalt ei anna talle tema  jonnimistele järele.  Vahel peame talle näitama et ta on BOSS, kuid tegelikult oleme ikka meie need kes reeglid paika paneme. Näiteks. Ta ytleb  et tema ei taha SEDA raamatut lugeda. Ytleme siis,et noh miks. TEMA , et igav on. SIIS me valime sellele raamatule veel kaks raamatut kõrvale MIS ON VEEL igavamad, ja tavaliselt ta valib Ikka selle ESIMESE  haha. Vahel kui tal pole klaveri mängu tuju,   viskab ta pikali ja jonnib. Vahepeal on istunud ta nii vaikuses paar tundi klaveri ees. Ma ka tavaliselt temaga ei räägi.   Istub ära, siis on uneaeg käes, ja ta ei saanudki mitte kui midagi muud teha peale mossitamise. Kobib siis voodisse, ja enam nii ei käitu.

Paar korda olen pidanud ka häält tõstma, kuna TEE MIS TAHAD mind ta lihtsalt ei kuula. EI KUULA.   Nick ytleb yhe korra ja kõik on korras. MINA AGA karjugu endal  hääl ära,  siis vaadatakse mind, hakatakse nutma, et ma olen halb inimene, ja peaksin oma suu kinni panema. JAH, saan aru, et olen, ja karjumine ei aita ja jätab sygavamad jäljed lapsele siia sinna kusagile õrna hinge.. Kuid mis tehtud see tehtud, ja olen õppinud endale põske hammustama ..Kuid vahel lihtsalt see ka ei aita..

Kokkuvõttes on Gabriel yks tubli ja tark ja arukas laps, kes oskab olla väga hoolitsev ning  armas, ja tubli et  tekkib kahtlus kas on tegemist minu pojaga. Ja siis on temas ka seda  BOY   energiat. Must, räpakas, rõvetsev ( MITTE VULGAARSEID sõnu kasutav).. Lihtsalt peeretav, nina urgitsev, toit yle maja , pesu igal pool laiali,  enne ytlev siis mõtlev mees.. Ja temast on kasvamas ka ÄSS man.  Tema jaoks on kõik tagumikkudega seonduv väga huvitav.

Nii palju siis täna. Tegelikult teeb suure kasvatustöö ära Nick–ta õpetab teda kui vaja, ta räägib talle elu väärtustest, ning kuidas neid leida etc.. Mind tavaliselt nende jutuajamiste juurde ei lasta.

Vahel mul on isegi tunne, et Mind tegelikult neile YLDISELT vaja pole. Õpetaks  koka ka välja, siis ei peaks Mommy vingumist MIKS MAJA SEGI  ON pidevalt kuulama .hihih

One thought on “Lastest..

  1. Sille ütleb:

    Tegelikult on Gabrielil lihtsalt ealised iseärasused.🙂
    Enamus lapsi läbib tänapäeval sellise ea, mida nimetatakse ee-puberteediks. Siis tuleb aastakene vaiksemat aega kodus ja siis algab päris-puberteet.🙂

    Muide, selle halva käekirja kohta – ka mul on klassis õpilane, kes saab matemaatikas vahel halvema hinde kui võiks, sest ta käekiri (numbrid siis) on loetamatu. Kas vastus on 6 või 0, 2 või 8 on siiski oluline ja ma ei saa talle oletuste eest hinnet panna. Innusta Gabrielit numbreid kirjutama ikka loetavalt, ega muud teha polegi. Rääkida, rääkida, rääkida.
    Ka mul oli oma noorima lapsega vahepeal päris keeruline. Nüüd on juba paar viimast aastat normaalne jälle.🙂 Ealised iseärasused lähevad üle, ja varsti on neid naljaks meenutada.🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s