Nii palju oleks kirjutada, kuid teen lyhidalt ;)

Puhkus missugune .

Yle hulga aja sain taaskord Hiinast jooksu. Hiinas olles, ma nagu ei julgenud oigesti unistadagi, et peale Hiinat on olemas midagi nii imeilusat ja rahustavat kui USA ja alles Usasse joudes julgesin kergendatult hingata, et OLEN KODUS. Kuid ega see koik ei moodunud viperusteta. Pidasime Nickiga maha paar suurt sonasoda ( tasasel häälel) ja peaaegu olin valmis oma kaks kohvrit võtma, ning laguna Beachile kodutute seltskonda ronima. Vahel lihtsalt ei suuda meestega vaielda , eriti just siis, kui nad arvavad et neil oigus on, ja interneti yhendust pole kusagil ymbruses et ma saaks toestada et KA MUL ON VAHEPEAL OIGUS .hehe .
Kuid hetkel oleme tagasi teel Hiina ja molemad yhes tykkis.
Kahjuks maandudes jai nick raskesti haigeks ja on 10 paeva antibiootikumite peal olnud. Tanu sellele on ta tuju null olnud, ning koik ohtusoogid mis ma planeerisin jaid meil ara kuna nick polnud fancyt ohtusooki ilma veinita nous jooma, ja ta keeldus yldse valja minemast .. haha

California hellitas meid ilusa sooja paikesega ning sinise taevaga. Kuulsime aga kohalikelt, et ka neil oli see esimene super hea CALI suve ilm. Eelnevalt meie maandumist aga olid ka Cali elanikud imeliku ilmaga kimpus.

Ma suutsin koik oma shoppamised Calis ära teha, ning kohtuda ka tuttavatega kellega tahtsin kokku saada.
Kuna ma aga pole eriti päevitaja inimene, siis esimesel Calis ringi käimise ajal suutsin enddale päikesepõletuse hankida, seda isegi kaitse kreemi kandes. Paar päeva hiljem koordusin nagu mul oleksgi aeg nahka vahetada.

Calist edasi suundusie Washington DCsse. Seda reisi ei teinud eriliseks, ei White house, ei Washington Monument ega ka Capitol hill. Vaid hoopis yks mu ESIMESI USA sobrannasid Leila. Pidime temaga Californias, auto rendi kohas kokku saama, kuid kua meie lend maandus oodatust varem , siis ta ei joudnudki lennujaama. Ootasin temaga kokkusaamist juuubedalt, kuna neil just syndis beebi ( 2 kuud Tagasi) ja tahtsin L . kindlasti enne Hiina minekut yle vaadata . Kohtusimegi Washington DC.s national Mall alal. Yhele poole Jäi Washington Monument ning teisele poole Capitol hill. Täpselt paras kohtumis paik. L. On imearmas, ning Leila on yks tubli MOMMY . Uskumattu , et kahe California Eestlanna teed kohtuvad taaskord hoopis East coastis , eemal west coastist.

Kuid Washington siiski suutis mind nii mitut pidi yllatada. Koigepealt oma kuumuse ja niiskusega. KUID kuna taevas oli sinine nautisin koike 100%. Nickil oli taaskord mossitamise tuju, ja ma ajasin DCs oma asja. Vaatasime yle Valge maja, mis on ymbritsetud igasuguste turvadega igast suunast. Sisse me ei paasenud, kuna meil polnud pileteid. Yritasin neid paar kuud tagasi saada, kuid mulle vastati et meie ajaks on piletid juba valja myydud😦 NUUKS. Samal paeval vaatasime ka Washington Monumendi yle, sest olen alati tahtnud selle oma silmaga yle vaadata, ja ei kahetse. Pole nii voimsat suupiste orki mitte kunagi varem oma elus nainud…

Meie hotell asus Hiina linna laheduses, mis omakorda pani mind ahhitama ja ohhitama. Arvasin alguses et Chinatown, et no mida siis veel. Just tulen hiinast ja juba tagasi Hiinas… KUID , HIINALINN, on yks lahedamaid kohti , kus leida toeliselt lahedaid restorane. KUi NEW yorki Hiinalinn on toesti nagu “HIINA”, siis DC hiinalinn ( Osaliselt) hip place to hang.

Hiinalinnast suundusime tagasi hotelli, kus siis yritasin puhata, kuid Nicki mossitamine ajas mind jooma, ja ma suundusin hotelli baari arvuti kaenlas ja tellisin endale Gin Toniku!!!!.
Tegelesin oma fotodega ja yritasin facebookida, kuid uni oli, kuna paev oli vasitav. Renaissance hotellides on maaaaailma mugavamad voodid, ja nii kui ma padja kaissu haarasin, jain ka kohe magama…
Jargmisel paeval arkasin varakult, kuid MEESPERE hadaldas, et mis mul viga on, et kell 9 tahan juba majast valja saada. Ei ole mul hada midagi, lihtsalt uudishimulik olen. Gabriel ja Nick vingusid kusagil 15 minutit ja siis ajasid riided selga ning kobisime linna uurima. ah jah, jalga panime koik Skechersid. Naljakas, meie perest on saanud Skechers family. haha DCs lihtsalt on vaja mugavaid jalanousid, kuna turisti jaoks on see linn vaga jalutus sobralik. Paris tavaline oli vaatepilt – ilusas business outfittis naine jalutas plätudega ringi, ja siis kui oma koosoleku, või lunch-dinner restosse joudis, siis vahetas plätud kiiresti kontsa kingadeks ymber.

Samuti jäi DCs silma hulk imelikke kodutuid, kes väga kõva häälega valgetele inimestele järgi karjusid, et we rule the world, since our president is black…. Sain paari analoogse kommi osaliseks siis, kui kogematta yhele otsa komistasin ja siis kui teisele lihtsalt otsa vaatasin…
KUID, siis jalutasin ohtul kusagil 8 ajal toidupoodi, mis oli meie hotelli ymbruses, kuid kahtlasel alal.. Pole kunagi nii palju ilusaid komme saanud oma elus.. haha. Yks armas mustanahaline , vaatas mulle otsa, ytles, et don’t worry, tomorrow will be better day for you ( ara muretse, homme on tanasest parem).,siis teine, hoikas kova haalega, I need a smile RIGHT NOW. nad toesti tundsid ara selle,et viimased paar paeva on olnud raskemad paevad… Anyway.. naeratasin terve tripi peale seda, ja naeratan tanaseni🙂

Nojah.. sattusin siin lobisema… Kui Gabrieli ja Nickiga majast valja astusime laksime kõigepeatl CRIME and PUNISHMENT muuseumi. YKS LAHEDAMAIT muuseume yltse. Nii huvitav oli uurida igasuguste morvarite, kurjategijate jm kohta. Gabrielile ka meeldis, ta luges infi suu ammuli ja ei suutnud uskuda, et inimesed nii on teinud, või sellised on karistumeetodit,( ylespoomine, pea maha löömine, või siis hobuste poolt lahti rebimine jne.

peale seda muuseumi läksid Gabe ja Nick Air and Space Muuseumi, mina aga otsustasin, et ma ei suuda selles muuseumis oma tähelepanu 15 minutit ka kuidagi huvitatud hoida.. Suundusin oma väljavalitud muuseumi. Holocaust muuseumi… Poetasin nii mõnegi pisara ja olen päris tihti mõelnud sellele, et ei taha teada mis mu tuttavad juudid läbi on pidanud elama. Tema perel õnnestus usasse asuda, kuid ta kaotas paljud oma sugulased… väga paljud… Kõige hullem minu jaoks oli läbi jalutada koridorist kuhu oli kogutud tuhanded tapetute kingad.. See lõhn… ja siis tulid elavad pildid silme ette kuidas nende kingade omanikud hävitati. Silma jäid ka paari lapse kingad…. brrrr.. taaskord täitusid silmad pisaratega. ..

Ja peale seda saingi Leilaga kokku. Jututasime paar tundi niisama asjadest. Pean tunnistama , pole viimased paar aastat kellelegi olnud hea sõbranna, ja pole seda ka olnud Leilale. Ja tunnen kurbust, et pole suutnud olla IN CONTROL, mis on toimumas..

Leilaga kylastasime ka Washington Monumenti, mis on taaskord WAFFFAAAA kohakene. Turistidest pungil ja seekord millegi pärast Asiaatidest.. Kuid saime oma pildid tehtud. Kahjuks leila beebi magas, ja ei näinudki kui palju kordi suurem Abe Lincoln temast on. hihi

Kuna peale seda oli aeg ohtust syya, siis otsustasin, et täna neelan ma oma uhkuse alla, ja lähen hotelli tuppa naeratades nagu õigele USAlasele kohane. Tegingi nii, ja sain suure vabanduste laviiini osaliseks… Ja kõik vabandused olid ka põhjusega. Millegipärast tundsin, et ka need on sellepärast, et saaks õhtusööki nautida..haha.

Kuna me hotell oli ikkagi täitsa IN koha peal, siis astusime uksest välja, siis vasakule ja otse ning meie ees oli Kuuba resto. OOOOHH KUI HEA SÖÖK ja kui head Mohitod. Kordan veelkord Ma pole MOJITO mutt, kuid teist korda mu LYHIKESE elu jooksul lõid mu silmad särama tänu Mojitodele . Või ole see hoopis tänu meie väga armsale ettekandjale, kes oli ka kahe lapse isa, ja teadis kuidas lapsi juurvilju sööma panna, mida lapsed tavaliselt ei taha.. haha. Ta soovitas Gabrielilie Cheese puffs with Spinach irv… ja siis Halibut riisiga ning mingi juurvilja segu, mis pidi riisi sisse segatama et eriti hea maitse riisile saada… irv.
Õhtusöögiga jäime rahule ja peale õhtusööki jalutasime DC niisama ringi. Juba eelmisel päeval jäi meile silma väga palju tiibeti munkasid. Polnud isegi Pekingis neid yhel päeval nii palju näinud. Kuna MUL ikkagi puhkus, siis netist uudiseid ma ei lugenud…
Hommikul Nick siis lõi arvuti lahti ( Õnneks me hotellis oli free wifi), ja luges et Dalai Lama oli just DCd kylastanud eelmisel päeval… no jah. ok. Hakkasin juba arvama, et munkadel on mingi salakaval plaan DCsse kolida ja Tiibet maha jätta…

Kui DC uuritud, suundusime Edasi New Yorki. REntisime auto ja 200 Miili soitu ning VOILAA.. NY.. WOHOOOO… Ytlen teile veelkord. I LOVE NEW YORK. Pole kohanud ilusama väljanägemisega linna. Ykskõik kuhu vaated laiuvad postkaardilikult huvitavad ning paeluvad vaated. Vaatasin vist NY suu ammuli ykskõik kus ma ka ei olnud Kuid mainin ära ka selle, et sõit Meie hotellist lennujaamani oli ikkagi väga hirmuäratav, kuna sõitsime kohalikke teid, ja kui yle Brooklin Bridge sõidad, siis meeleolu vahetub… Polnud just kõite turvalisem meeleolu. ..BTW, NYs pakuti Nickile paar korda SPECIAL MEDICATIONS….Kui ta tänaval köhima hakkas, jalutas mingi suvaline juurde, kysis muuseas, tahad, mul on sulle abi… ja kui nick vastas EI TAHA; siis jalutas mees MUUSEAS MINEMA… HUVITAV… MULLE OLI ABI VAJA:.haha…

. Viimati olin ju NEW Yorkis 1999ndal aastal , päris pikk aeg ikkagi mõõdunud.

Me peatusime Hilton Millenium hotellis, mis oli paari sammu kaugusel Ground Zero alast. Igal pool olid turistid oma kaameratega pilte tegemas ja uudistamas, Hotelli ymbritses kusagil 10 politseinikku pysside ja muude relvadega. Omamoodi hirm oli, sest mida need mehed ikkagi saaksid teha, kui terroristid otsustaksid taaskord meie 38ndal korrusel olevale hotelli toale sisse soita. Ja Hilton Millenium suleti 2001 mitmeks kuuks, et renoveerida koik toad. Ikka väike hirm tekkib, kui mõelda sellele, et mida need hotelli elanikud, läbi elasid, kui nad juhuslikult nägid et lennuk WTCsse kihutab … ning mis sellele järgneb…

KUid onneks midagi ei juhtunud. Me hotell oli 10 minuti jalutuskäigu kaugusel Statu oF Liberty sadamakesest, ning kõik asjad käe jala ulatuses. Times Square jäi väheke kaugele. Takso sõit Times squarele läks meil maksma 15 dollarit yks ots. KURADI KALLIS. Ja parkimine New Yorkis on K I R V E S. Haruldane polnud näha silti yks tund parkimist maksab 27.49. dollarit. WTF Ja me arvasime et vaid hiinas on parkimisega probleeme. Kuna meil oli rendi auto pidime parkima selle Hiltonisse ja maksma kahe oo hinna mis oli 55 dollarit, plus 18% maksumused plus tip.. K A L L I S. selle raha eest oleks ma saanud endale ei tea mis hea spa paar tunnikeset..haha JA hotellis polnud Free wifid. Tund maksis 6 dollarit ja oopaev yle 20 dollari. kuradi kirves ikkagi..

Kuid … See kõik oli seda väärt. New York on exciting linn. Alati on midagi toimumas. Nägime paari tõelise elu CSI kohta, kus keegi oli tõeliselt surma saanud, ning tõelised politseinikud olid asja uurimas… Nägime ka ära selle, et vaid mitte Hiinas ei kusta päise päeva ajal tänavale, vaid seda tehakse ka New Yorkis. Olime just õhtusöögilt koju jalutamas, kui mingi suvaline Druggy ( Naine) tõmbas oma pyksid maha, ja ytles meile.. MIND YOUR OWN BUSINESS…. I have enough issues…. ja siristas nii, et pritsmed vist meieni ulatusid….. brrrrrrrrr.. yuck…
Nägime ka ära selle, kuidas Hiina turist yritas New Yorkis tänavat yletada, arvates, et New Yorki liiklus oma sama mis Hiinas.. Ja meie Nickiga saime kõva häälega naerda kui autojuht autost FUCK sõrme välja pistis, ning karhus.. GO BACK TO CHINA BITCH…… Väheke rassistlik, kuid vaid hiinlased yritavad tänavat yletada kui tunnikiiruseks on 40 miili tunnis…. Sai mis tahtis.. NY pole Aasia…

Käisime ära Statue of Liberti juures, kus pidasime maha sõja teemadel et ELLIS ISLAND POLE SAMA SAAR MIS LIBERTY ISLAND; sest mina Diana tean… Nick vaidles vastu, ja ei uskunud mind.. Saatsin ta perse, ja ta saatis mind…. Ja kui ta tõe teada sai, siiis OIOIOIOI kui roosaks ta näost läks, aga ei vabandanud ka . No on alles E G O. ( Hullem kui mul ).

Käisime ära ka Empire State building 102sel korrusel , Central parkis, 5th ave, MUIDUGI ground zero, ja mitu teist turistide vaatamisväärsust… Hea mulje jättis Little Italy oma heade restodega, ja väga halva maitse suhu Chinatown mis pole parem HIINAST… Sama vastik petukaup, ja naised kataloogidega.. we have guzzy ja prattta ja lui vuuutooon.. you want bag, I have bag?

Mina aga ostin endale koti Bebest ja rohkem ma ei taha.. .

No jah… Kõigest sellest võiks veel pikemalt kirjutada, kuid milleks teid piinata. Olen tagasi Hiinas, ning 12 päeva veel ja siis vaja kohver uuesti pakkida et EESTI POOLE TEELE ASUDA. OOTAN, et taaskord Hiinast minema saada. Mulle meeldib hiina, kuid koduks ei suuda ma seda kohe mitte veel pidada ja vist ei hakka ka kunagi seda tegema.

Tahaksin hoopis Kukeseene kastet varskete kartulitega…

This slideshow requires JavaScript.

One thought on “Nii palju oleks kirjutada, kuid teen lyhidalt ;)

  1. kukupai ütleb:

    noh, kukeseened ja värsked kartulid on siin täitsa olemas🙂
    Holocaust’i muuseumi ma vist ei läheks, ma olen Auswitzis käinud ja seda kõike näinud… On jah jube….

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s