Tagasi Hangzhous ehk siis WTF???

Oi, Kuidas ma ei taha siin olla. Lennukis , teel tagasi Shanghai poole, tekkis mul hirmust isegi kananahk ihule. Lihtsalt on siinelamine kuidagi vastu, , ja mida rohkem ma selles korteris elan, seda rohkem hairib mind selle energia. Pole kaua aega ennast kusagil nii ebameeldivalt tundnud kui siin.
Kui ma Amsterdamis peale 9 tunnist ooteaega KLM lennukisse astusin ( vaga rahul olen, tahaks vaid , et nad lubaks vahemalt 26 kilost pagasit… 21 on vahe), ja oma kohale prantsatasin, mille ma juba varakult olin broneerinud, astus mu korvale korraga mingi aasia mutike, ja tahtis oma kohale istuda.. Voi nii ma alguses arvasin. Yritan endale igal voimalikul juhul istet voimalikult WC lahedale muretseda ja mitte keskele voi akna poole… Anyway. Tousen siis pysti ja tadi prantsatab mu kohale maha. Ma vaatan segase pilguga ta poole ja ytlen hiina keeles talle, et see on mu iste. Ta surub mulle oma pileti katte, ja ytleb, et istugu ma keskmisele toolile. Raputasi pead ja ytlesin talle Hiinakeeles NOT GOOD!!!!. Selle peale pani tadi super kiiresti kriiskama, vahtis mulle vihaselt otsa, ja kadus lennuki tagaotsa… Korraga oli mu korval yks keskealine Hiinlane, ja prantsatas siis keskmisele istmele.. Kuid seda tadi kriiskavat haalt pidin ma terve lennu jooksul kuulma, kuna olen kindel et ta NIMELT jooksis iga 5 minuti parast oma mehe kaest yhte voi teist asja kysima. NOH, sain mis tahtsin… KUID OMA ISTET MA KAEST EI ANDNUD!!!!! haha.

Eesti reis oli aga minu jaoks toeliselt kordalainud puhkuse reis. Jain endale seekord kindlaks, ja ei hakanud iga sugulase ja tuttava pool kohvitama. Vastu votsin vaid yksikud kutsed, ja ylejaanud olid juhuslikud kusagil peol, voi kontserdil voi poes. Ja poes kohtasin vaga paljusid tuttavaid.. Vorstisabas…haha.. Veetsin palju aega autos yhest kenast maakohast teise tiirutades, voi siis Tartut ja voru pidi ringi jalutades. Kuid kus iganes ma ka ei lainud, sain alati kysimuse ,” KAS TEIE OLETE SKY + ( voi mis iganes) Jalitatav??” Vahel oli see isegi naljakas, kuna hakkasin vastu kysima, et no akki olete see siis teie? haha. No muidugi. Kus iganes ma ka ei olnud, oli mul alati kaasas mu suur Canon 5D mark II.. Voibolla toesti nagin rohkem ajakirjaniku kui turisti moodi valja.

Ma vist kunagi ka mainisin seda , kuid seekord Eestis olles, tundus Eesti eriti pisikesena. Vist olen ara harjunud suure Pekingi, ja vaheke vaikesema Hangzhouga. Ma ei kurdaks, et mul KORDAGI igav Eestis oleks olnud, leidsin endale alati mingit tegevust, kuid veendusin taaskord, et Aastas korra kuuks Eestis kaia on taitsa hea. Kuulda tuttavat keelt, nautida ilusaid suveohtuid saasepinin taustamuusikaks mangimas ja lihtsalt hoida silmad ja korvad lahti..
Hiinas olles olen taaskord Eestit rohkem hindama hakanud, kuid on ka palju mis hairib. .. Purjus alaealised linna parkides keskpaeval, purjus alaealised randades Keskpaeval ja purjus alaealised YLDISELT igal pool yle kogu Eesti. Ja oleks nad vaikselt oma ette, ei, nad pidid ylbitsevalt sellest ka teistele teada andma monitusi jagades. OH, kuidas hairis. Ja siis hairisid hulkuvad kassid ja koerad igal pool ja aeglane teenindus paljudes restoranides ja baarides. No nii aeglane, et oli tahtmine vahel ettekandja korva aares kellukest tilistada, et kas ta on ikka yleval. Kirjutaks veel, kuid aitab… Jargmine kord kirjutan sellest, mis ABSOLUUTSELT EI HAIRINUD :D:D:D:D:D Ja mille jarele tunnen ikka vaga suurt igatsust

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s