Boracay.. part 1.

AAHHH… Kui selle postitusega algust teen, olen veel maailma ilusamas puhkuse kohas… MINU arust… Kuigi pole kogu maailma ringi rannanud , olen hetkel just SIIN ja praegu olen taiesti lummatud Boracay ilust.
Tegelikult oli see meie viimase minuti idee, et laheks Oktoobri pyhadeks kusagile soojale maale, ja kuna mu tuttavad on siin juba 5 puhkust maha pidanud , pakkusin Nickile valja, et laheme Boracayle…. Ta oli alguses ka super excited , kuid siis nagin, et hakkas rohkem ahmi tais minema. Kuigi Boracay on kuulus oma valgete randade poolest, pole Filipiinid just koige meeldivam koht elamiseks. Tol hetkel kui me oma pileteid bronnisime , ryndas Filipiine mitu taifuuni, ja uudistest kaisid labi mitmed hoiatused “ameeriklastele”, ja samas oli Usa kodulehel ka yleval hoiatus Ameeriklastele, kuna terroristid pidid tegutsema… Ma viskasin kaega ja ytlesin Nickile, et Usa on igasugu terroriste tais, ,ja sa ikka tahad sinna tagasi minna.. Bookisimegi oma piletid, ja paar paeva hiljem olime teel Boracayle.
Ega sinna nii lihtne polegi paaseda. Saareke on pisike. Ja et sinna jouda, peab kasutama mitmeid liiklusvahendeid.
Lendasime Shanghaist Manilasse ( filipiinid) . Votsime takso lennujaamast meie Marriot hotelli. Sattussime taksojuhi otsa, kes eriti AMeeriklasi ei armastanud.. Viskas “kohalikku” nalja, et American men are here to rape and steal our women blahbababa, ja siis peame veel nende keelt ka oppima… Ja siis ytles, get out of here ASAP, selleparast, et hektel on Manila NASTY place to live… Me vaatasime Nickiga yksteisele otsa ja ytlesime, et UH OH jajaja… Saime hotelli mis oli WHEWWW… hahaha… SIsse paasemiseks pidime labima turvakontrolli. AUtod lasti koertel labi nuusutada, ja seda ka meie kohvrid. Kui hotelli ukse juurde joudsime, pidime kotid x ray masinast labi laskma( nagu lennujaamades), ja ise ka yhe sihukese labima…
… HOmmikul votsime taaskord takso, et oma terminal kahte jouda… Teel terminali markasime, et terve tee hotellist kuni lennujaamani ( kusagil 3-4 km) on tais igasugu plakateid ja postreid… Kysisime taksojuhi kaest, et WHAT IS HAPPENING?. Taksojuht ytles, et Filipiinide airlines on streigil hetkel… Me jalle vaatasime nickiga yksteisele otsa, et ahaha.. ET, mis siis nyyd. Taksojuht ei ytelnud midagi. Ju siis tahtis oma raha katte saada. Laksime terminali, ja sealt juhatati meid ILUSASTI edasi teise terminali… mis YLLATUS ME OLEME KOHAL, ja enam ei taha ma siit kusagile minna, kuna vesi oli sinisemast sinine, ja paike korvetas kuumalt😀

Nadal aega siin siis ara logeletud. Saime paikest, tormi, tuult, ja koike muud. Kuid alustan koige ebameeldivamaga. Boracay on kyll ilus, aga oi kui valusa oppetunni me siin saime. Arvasime et enam hullem kui hiinas ei saa olla…aga eksisime…. Koigepealt laksin onge poes.. Ostime kaks pudelit vett. Suurt, kusagil dollar pudel. Kuigi Hiinas me alati kontrollime korgid ja koik ise yle, siis vahetevahel Boracail seda voimalust pole. Poemyya vottis kastist vee, ja pistis plastik kotti. Maksin 70 filipiini pesot selle eest.. No problem… Hotelli joudes oli jube joogijanu ja votsin pudeli, keerasin korki ja oh imet… seda pudeli korgi avamise pop i ei kuulnudki… enne kui pudeli suujuurde pistsin nuusutasin vee yle…. FUCK, no FUCK; FUCK FUCK… sihuke vastik kusehais kais yle pea, et tahtin tagasi poodi minna ja sellele myyale selle pudeli pahe valada. AGA ju siis oli see myya vihane ,et mingi ameeriklane tuli ja roovis ta naise ara, ja nyyd myybki kust koikidele …. FUCK… VIHANE olin.. pikka aega…
Ja teine UUPPSS… Kui usas ja Hiinas restodes ja baarides tellides saad ohtu lopul arvuti valja prinditud jookide sookide arve , siis Boracail kirjutatakse koik kasitsi eraldi paberitele. Kui alguses tellisime kaks jooki, siis arve oli 200 pesot, siis jargmine arve oli 350, siis 190, ja koige kallim arve 145( koik erinevad joogid=… Ja oleks koik yhele paberile kirjutatud. EI , EI , EI. sulle visatakse ette sihuke kaust pabereid , et anna minna. Viimasele lehele on siis kasitsi kirjutatud palju koik kokku… Ja meie arve oli … dadadaa….. 1960 Pesot….. me Nickiga juba joogised ka , kuigi midagi nagu ei klappinud. Joogid on odavad baarides ja restodes, ja me ei joonud ka ju nii palju… Nick siis arvutas kahku koik arved kokku ja sai…885 pesot… No. loi veel korra, ja siis raputas pead. Kutsus ettekandja ja kysis, et kuule, mis toimumas??? Ettekandja kaob hetkeks tuleb tagasi uue arvestusega… 995 ja kui me ta nina ees kokku loime mis me arve olema peaks, ytles ta meile.. Nende arvuti loob niimodi kokku( BTW, nende cashieril polnud arvutit, ta loi koik peas kokku),,, Anyway, ytlesime, et oleme pettunud, ja maksime 995 taala neile ara. Kusagil 24 Dollarit . Ja siis hakkasime Nickiga motlema, et kurat, me kusagil ei arvutanud midagi ara, lihtsalt maksime. Vahepeal tundus kyll FISHY business, aga vaatasime, et nii odav on ikkagi, ja ei hakkanud selle 3 nelja dollari parast rabelema…

Koige lahedam minu arust oligi just Boracayle minek ja tagasi tulek. Nii palju siplemist, kui aga PUHKUSELE joudsime, siis mul koik mured ununesid. SInine vesi ja palmid, ning naeratavad inimesed muutsid tuju vasinust EXCITED!!!! ja kui Boracay saarelt tagasi koju soitsime, siis kodus viskasin ennast LIIVA vaba voodisse ja PUHKASIN!!! Selleks korraks koik. Varsti kirjutan teile millega me siis seal ka hakkama saime😀 Lisasin oma Flick albumisse ka terve hunniku pilte. Uudistage 😀

One thought on “Boracay.. part 1.

  1. murueit ütleb:

    Ilmselt oled meie ajakirjandusega ka kursis,aga näe,kirjutavad ka Hiinamaast…_
    http://www.naine24.ee/606892/lugeja-kirjutab-sokk-hiina-haiglasse-sattudes/

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s