Vaja hakata uksi sulgema.

Ja see blogi on yks nendest.  Arvan, et ega ma siia enam vaga tihti enam ei tule. Moni aeg tagasi hakkasin uut blogi pidama– MEIE KAKS , OH SA RAKS. http://dianajanick.wordpress.com , kus kajastan koike meie elus toimuvat.   Eestlannal kyll elu jatkub, kuid, vahel on vaja pisikesi koristustoid teha, et lahti saada ahelatest mis mind  mind rohuvad. Eestlanna Elu sai alguse tanu Reginale tegelikult, ja nyydseks on Regina surmast juba 3 aastat..   Olen labi elanud Leina 5 taset, ja seda mitu korda. Ikka ringi ratast,  yles alla. yles alla, ja kujutan ette, et nii see kestma jaabki.  http://psychcentral.com/lib/2006/the-5-stages-of-loss-and-grief/

Yhel hetkel olen tagasi alguses, ja siis  variseb koik taaskord kokku. 

Paar paeva tagasi juhtusin Face booki kaudu suhtlema yhe oma  tuttavaga, kes on taaskord oma lapsega tagasi haiglates ( 6 aastat vahivaba elu ja…) , ja ytles, et  vahet pole kas laps sureb voi mitte.  Kui ta jaabki elama , siis peab ta elu aeg erinevaid rohtusid votma.  Ennast pidevalt testima, muretsema selle eest, kas rohud on ikka oiged, vaatama ja tunnetama ara kui rohud mojuvad valesti, voi ei moju yldse, planeerima   oma elu ymber arstide ja haiglate, ning olema valmis vaene olema( materiaalselt), sest  ellu jaamine tanapaeval on keeruline tegevus.  Selle naise tytar on praegu 17 aastat vana.  Ja praeguse seisuga saab ta aru mis temaga toimumas on. Ta on oma valikuid ise tegemas, ja ta valis  madala doosiga keemiaravi, kuigi arstid ytlesid, et ta elu on voimalik paasta vaid taaskord toxilise  keemiaga, ja seda annustes  mida talle varem pole keegi andnud.  Ja kuigi vanematel on veel sona oigus tytre eest, otsustasid nad , et lasevad temal valida. Hetkeseisuga on mul facebookis kusagil 20 sopra , kellel on vahihaiged lapsed  Ma loen iga paev nende lugusid ja pooritan silmi. Kui yhel hetkel muretsevad vanemad oma laste tervise parast, siis jargmisel hetkel muretsevad selle parast, kust kohast tuleb sisse raha, et anda lastele see elu mida nad vaarivad.  Sealt edasi uus mure, kuidas  lastel sopradega lood on, ja kuidas kohtingutel laheb.. Ning olen ka paris mitu lugu lugenud sellest, kuidas opetajad ise lapsi on monitanud, ja klassile eeskujuks toonud, et arge palun olge nii aeglased kui ….

 

AAAGGGHHH. Cancer sucks.  Mul pole Reginat kelle eest enam voidelda, kuid ma saan aru nendest vanematest kes tahavad teha koik selle nimel et nende kallikene saaks elada. Ja ma saan ka aru nendest vanematest , kes enam ei suuda voidelda. 

 

  Puhka Rahus Princess Regina 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s