OMG, OMG, OMG

Ma ei tea ise ka mida ma karjun siin “OH MY GOSH”, aga ma teen seda. Nimelt, Nick ‘soovitas’ tana , et akki me voiksime Gabrieliga Reedel talle Pekingisse “kylla” soita, et siis laupaev pekingis mooda saata.  OH MY F’ing god. , hell yeah…   Peking on mu lemmik linn Mainland Hiinas ja kui voimalus, lahen sinna alati.  Seekord on asi lihtsalt selles, et Nick peab kolmapaeval kusagile  shanghai lahedale reisile minema, ja sealt edasi kohe Pekingisse ja Reede ohtuks on ta vaba, aga vaba liiga hilja, mis tahendaks seda, et koju saaks ta lendama hakata alles laupaeval. Kuigi pekingist on hangzhousse vaid 2 tundi lennumaad, voib vahel ooteaeg lennujaamas venida +2 tundi… KUna me ka ei taha oma nadalavahetust  ara raisata, siis miks mitte veeta see siis pekingis, ja pyhapaeval saame koik koos tagasi Hangzhousse lennata. Ainus miinus selle juures on see, et millegi parast on lennupiletite hinnad ka siinkandis tousnud…  Nyyd on edasi tagasi lend  kusagil 400 dollarit yhele inimesele… hmh…  Kui ma nyyd hasti jarele motlen, siis ma saaksin selle raha eest, endale yhe hasti kobeda koti, aga kuna ma vahetan kotte nagu aluspesu “odavaid” ilusaid hiinakaid, siis 1200 dollarit kotile kolab nagu oudus unenagu… Samas saaksin selle raha eest ka uue pileti eestisse….  aga noh… Vaja ka taaskord Pekingi energiaga ennest yles aratada. Plus, kui laheb hasti saan kokku yhe oma hasti toreda Eestlannast sobrannaga , kes seal juba oma kymmekond aastat elanud 😀 Peking rules!!!..

 

Aga Eesti juurde tagasi minnes…  FUCK.. I MISS EESTI ja TUTTAVAID, kes sinna maha jaid!!!! TULGE KIIRESTI SIIA KYLLA :D:D:D:D:Image

Advertisements

Segane post, segastest sahtlitest…

Istusime tana Nickiga diivanil ja arutasime igasugustest pere probleemidest. Nii tema kui ka minu omadest. Ja Joudsime kokkuleppele, et me oleme liiga Amerikaliseerunud…  Me molemad leiame , et kohtus saab oiguse see , kellel on oigus… aga see selleks. Tegelikult joudsin ma tana taaskord yhele “rumalale” arusaamisele”, et tegelikult ma olen omamoodi frukt..

Nimelt, mul on omadus koikide asjadega toime tulla  ja seda vaga hasti. Mul on samuti  olemas vaga hea omadus, mis laseb mul koik probleemid, mis pole lahendatud kuidagi ara organiseerida, ning need omadesse “sahtlitesse ” pista ja kui oige aeg kaes, siis ma oskan neid ka  kuidagi sujuvalt sealt valja  tommata ja neil teemadel arutada… KUID , mul on ka yks suur , suur probleem. Tanu sellele on isegi paar mu vaga head sobrannat mulle lihtsalt selja keeranud ja keskmist sorme naidanud.  Nimelt, moni sahtel avaneb just kui ise.  Ma naen seda avanemas, ma olen kahe kaega seda kinni toukamas, ma isegi panen selja sellele vastu et see ei avaneks, kuid see avaneb, ja siis on koik  BLAH, KRAH, TSHHH, WHEWWW, SEGADUS, ja WTF..   Kuid ma olen ajaga oppinud ka neid sahtleid kontrollima ja mida aeg edasi, seda lihtsam mul hakkab . Kuid , kogu asja juures on koige kummalisem see, et ma tunnen ja naenjuba varakult, enne kui midagigi juhtumas on, et kohe hakkab midagi juhtuma.. KUID ma ei tea enne mida, kui naen tapselt seda sahtlit segadusega avanemas……