Segane post, segastest sahtlitest…

Istusime tana Nickiga diivanil ja arutasime igasugustest pere probleemidest. Nii tema kui ka minu omadest. Ja Joudsime kokkuleppele, et me oleme liiga Amerikaliseerunud…  Me molemad leiame , et kohtus saab oiguse see , kellel on oigus… aga see selleks. Tegelikult joudsin ma tana taaskord yhele “rumalale” arusaamisele”, et tegelikult ma olen omamoodi frukt..

Nimelt, mul on omadus koikide asjadega toime tulla  ja seda vaga hasti. Mul on samuti  olemas vaga hea omadus, mis laseb mul koik probleemid, mis pole lahendatud kuidagi ara organiseerida, ning need omadesse “sahtlitesse ” pista ja kui oige aeg kaes, siis ma oskan neid ka  kuidagi sujuvalt sealt valja  tommata ja neil teemadel arutada… KUID , mul on ka yks suur , suur probleem. Tanu sellele on isegi paar mu vaga head sobrannat mulle lihtsalt selja keeranud ja keskmist sorme naidanud.  Nimelt, moni sahtel avaneb just kui ise.  Ma naen seda avanemas, ma olen kahe kaega seda kinni toukamas, ma isegi panen selja sellele vastu et see ei avaneks, kuid see avaneb, ja siis on koik  BLAH, KRAH, TSHHH, WHEWWW, SEGADUS, ja WTF..   Kuid ma olen ajaga oppinud ka neid sahtleid kontrollima ja mida aeg edasi, seda lihtsam mul hakkab . Kuid , kogu asja juures on koige kummalisem see, et ma tunnen ja naenjuba varakult, enne kui midagigi juhtumas on, et kohe hakkab midagi juhtuma.. KUID ma ei tea enne mida, kui naen tapselt seda sahtlit segadusega avanemas……
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s