Segane post, segastest sahtlitest…

Istusime tana Nickiga diivanil ja arutasime igasugustest pere probleemidest. Nii tema kui ka minu omadest. Ja Joudsime kokkuleppele, et me oleme liiga Amerikaliseerunud…  Me molemad leiame , et kohtus saab oiguse see , kellel on oigus… aga see selleks. Tegelikult joudsin ma tana taaskord yhele “rumalale” arusaamisele”, et tegelikult ma olen omamoodi frukt..

Nimelt, mul on omadus koikide asjadega toime tulla  ja seda vaga hasti. Mul on samuti  olemas vaga hea omadus, mis laseb mul koik probleemid, mis pole lahendatud kuidagi ara organiseerida, ning need omadesse “sahtlitesse ” pista ja kui oige aeg kaes, siis ma oskan neid ka  kuidagi sujuvalt sealt valja  tommata ja neil teemadel arutada… KUID , mul on ka yks suur , suur probleem. Tanu sellele on isegi paar mu vaga head sobrannat mulle lihtsalt selja keeranud ja keskmist sorme naidanud.  Nimelt, moni sahtel avaneb just kui ise.  Ma naen seda avanemas, ma olen kahe kaega seda kinni toukamas, ma isegi panen selja sellele vastu et see ei avaneks, kuid see avaneb, ja siis on koik  BLAH, KRAH, TSHHH, WHEWWW, SEGADUS, ja WTF..   Kuid ma olen ajaga oppinud ka neid sahtleid kontrollima ja mida aeg edasi, seda lihtsam mul hakkab . Kuid , kogu asja juures on koige kummalisem see, et ma tunnen ja naenjuba varakult, enne kui midagigi juhtumas on, et kohe hakkab midagi juhtuma.. KUID ma ei tea enne mida, kui naen tapselt seda sahtlit segadusega avanemas……

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s