Tanase postituse pealkirjaks paneksin – ” Nipsaka ärahellitatud Ameeriklanna seiklused Eestlasena Hiinas”. Kuradi keeruline värk. Ja miks ma ära hellitatud olen? Sellepärast et lasin . Hiina on minu jaoks väga kompleksne maa. Väga keeruline on hetkel ru saada , miks on kõik siin nii nagu on. Ehitusi vaadates tundub nagu oleks 22ne sajad. Pilvelohkujad siin ja seal ja uued mu silme all kerkimas. Hinnad on super kallid kaubanduskeskustes, ja kaubanduskeskused on tyhjad. Naiteks– veiniklaas mis maksab Usas kusagil 6 dollarit, maksis Lufthansa shopping keskuses 14 dollarit. Sama valmistaja, sama suurus.. Sama..
jah, ehitusi vaadates elaks nagu tulevikus. Kuid inimesi vaadates on mul hetkel tunne et elan kusagil 20 aastat tagasi Eesti kylakeses kus koik sylitavad, rögastvad, ning näpu vahel peab olema suits- kas oled 11 voi 111.
Ei harju ära sellega , et kui läheme mingisse vaga prestiizesse kontorisse – viisa pabereid korda ajama. Siis korraga astub ruumi sisse mingi ylev suitsu imav “omanik”, kes vaatab su pealaest jalatallani yle , ning ytleb. Kui tahad odavalt pabereid ajada maksa sularahas, kui tahad tshekki saada, siis maksa 40 protsenti otsa.. Kui me yritasime aru saada miks nii, siis vastuseks saime– ME peame ka raha teenima…. ja suitsu imav , mustade hammastega Hiinalane vaatas meile taaskord otsa justkui moeldes. THANK GOOD for stupid AMERICANS.. nad maksavad.. Kui , ta eksis seekord. Ytlesime talle mitu korda, et lopetagu suitsetamine, sest meil on 9 aastane poeg kaasas. — Meid ei tehtud kuulmagi. Noudsime oma paberid tagasi, ning astusime nende 22 korruse kontorist välja…
Sel hetkel igatsesime California ja USA järele… Ja selliseid näiteid on mul mitmeid. Kuid on ka näiteid kus kõik on hoopis parem. Kus taksojuht uurib kas Meil on kylm, kas takso ikka lõhnab hästi. Kas Toit ikka maitseb suurepäraselt, sest see on nende esimene kord ilma MSG’ta kokkamine.
Igav siin ei hakka, kuid närvid võib täiega labi lasta , kui ei võta aega enda jaoks…
Mainisin siin juba expat elust.. PEAB olema majahoidja voi siis tädi aka. AYI. Lõpuks on ka meil ayi, ja tanu temale olen ma parem naine. Nii hea on oodata peret puhtasse korterisse ja mitte närveerida sellepärast et m just 10 minutit tagasi lopetasin koristamise- ja kui keegi yritabki selle segi ajada, siis FUCK YOU!!!!.. Lõpuks ometi koristab ka keegi minu järgi ja teeb seda hästi. Paremini kui mina 🙂 Ja maksan tema poole koha eest 300 dollarit kuus– 5 korda nadalas, ja 5 tundi paevas.. Kui keegi nyyd ytleb ,et oi missugune orjapidamine kaib, siis. FUCK. EI kai. Poes , ettekandjad, opetajad teenivad taiskohaga kusagil 1000 yuani- ja opetajad kusagi 3500 yuani( 500dollarit). Meie Ayil on ka teine too. Ja ta teenib kuus kokku 4000 yuani, ja seda ilma hariduseta. ENNE seda kui expattid pekingi ja aasia vallutasid olid ayide palgad kusagil ka 1000 yuani ringis, kuid meie ameeriklased, voi sakslased, voi prantslased, lihtsalt noudsime rohkem vastutust ayidelt kui vaid laua puhtaks pyhkimine, voi lastel silma peal hoidmise. Tanu sellele oleme me ka hinnad yles ajanud, ja arvan , et ka aitame kohalikke. Kuid ayi leidmine on ka oma ette ooper. Intervjuud, soovituskirjad, valed mis nende suust tulevad- et oskan inglise keelt, ja oskan pesu pesta ja oskan koristada.. JAH, oskavad kyll inglise keelt, kuid vaid EI JA JA. Koristada oskavad vaid pinnapealselt, ja kui nouda rohkem, siis vastuseks on.. Anna rohkem raha, siis pyhin ka laua alt prahi ara… hehe..
Elu mis sugune…
Life Continues 