Guangzhous kaidud.

Ja oi kui rahul ma olen . Isegi Vihm ei rikkunud mu tuju, voi see, et maailma ilusama mega ehituse tipust polnud kaugele naha… MISKI EI RIKKUNUD MU TUJU Guangzhous. Koik oli kuidagi hea.. Mainin nii palju ara, et Guangzhou on suuruselt kolmas Hiina linn oma 13 miljoni elanikuga. Ja mulle see taitsa kohe meeldib.
Kuid jah. Vaheke Reisist nyyd. Nick laks Guangzhousse paevake varem, kuna ta pidi tee peal paaris linnakestes potensiaalsete klientide, ning investoritega kokku saama. Kes veel ei tea, siis see…http://www.vangotech.com/en/ on Nicki firma. Gabriel ja MIna lendasime Guangzhousse Reede ohtul Tahtsin kyll varem sinna minna, kuid kuna Ma kain nyyd Koolis, ja raha tagasi ei saa, ning tunde ka jarele votta ei saa, siis pidin oma 4 tundi hiina keelt ara oppima, ning siis.KIIRESTI lennujaama poole teele. Meie autojuht korjas seekord mu koolist peale, soitsime koju, votsime Gabrieli, ning mu varasemalt pakitud kohvri ka kaasa, ning kiirustasime Huangzhou lennujaama 🙂 Onneks valjus lend oigel ajal, ning me ei pidanud lennujaama tunde ootama :). Kui Guangzhous maandumine oli aga Hullumaja.. Minu jaoks. pole kunagi sellise raputamise osaliseks oma elu jooksul saanud. Inimesed haarasid oksekottide jarele, mina panin klapid kohe pahe, ja keerasin salli ymber nao, et mitte naha ning kuulda mis ymberringi toimub. Gabriel kysis, et kas me kukume alla voi? Ytlesin, et ei kuku,.lihtsalt labi pilvede soidame, ja kuna Guangzhous sajab hetkel vihma, siis jah….. Pilved on eriti voimsad. 5 minutit enne seda kui lennuki rattad maad puudutasid, kargas korraga mingi hiinlanna toolilt pysti, pani WC poole liduma ja ytles, et temal on halb olla… Lennuki meeskond kaskis tal kohe maha istuda, ja okse kott katte votta. Mutt pani nutma, et ei saa, jne.. Sekundite jooksul, suunati tydruk paari meeskonna liikme saatel oma toolile, ning paluti turvavoo kinnitada. MUTT nutab, ja yyrgab nagu ta oleks suremas. Tahtsin talle karjuda, et no kurat, mida sa pillid siin, ega sa teatris castingul pole… Oksenda ara ja lopeta see fucking drama… Lopuks maandusime.. Mutt hyppas pysti, ja hakkas lennuki ette otsa liduma… Pooritasin silmi, kuna teadsin, et ega ta kaugele joua, kuna lennuksi tousevad koik pysti varem, kui oeldakse, et NYYD VOITE SIIS PYSTI tousta. … Kuna mul ja Gabrielil oli Isle ja middle seat, siis see tahendas seda, et meil oli veel yks kaaslane kellel oli vaatega iste.. Korraga hakkas tollel ka kiire, ning hakkas yle meie ronima… Vaatsin tollele kiilakale paksukesele otsa ja ytlesin Eesti keeles.. ISTU KURAT MAHA!!! naeratasin kah veel otsa. Too naitab siis lae suunas, et tal vaja kott katte saada.. Naitasin kah, et MInu kott on kah seal.. nii et DENG vaheke… Ega talle ei meeldinud kyll , et ma teda labi ei lasknud, kuid ega mul polnud mitte kui mingit tuju pysti tousta et kyynarnukkidega pahe, kohtu, selga, mis iganes saada. Kui mu aeg oli pysti tousta, tousin pysti ja lahkusin. 🙂

Guangzhousse joudsime alles 10 ajal ohtul, nign ees oli veel tunni pikkune taksosoit…. Onneks mu armas abikaasa otsustas meile lennujaama vastu tulla- lihtsalt puhtast armastusest, ning meid nahes loi kaks katt taeva poole ning lehvitas nagu kunagi varem polnud nainud..>KORRAGA, vaatas terve lennujaama ootajaskond meie poole, nagu mul oleks saba taga. JA kui Nick mulle veel kallistuse ning musi ka andis, siis muutusid armsate hiinlaste mandlisilmad toelisteks kookos pahkliteks… Kuid see hajus kiiresti, sest neile meenus, et nad olid ka kellegilgi vastas, ning koikide pilgud suundusid taaskord ukse suunas, mille labi kallis tuttav paari hetke parast pidi saabuma. 🙂

Kuna kell oli juba palju, siis hotelli joudes olid guangzhou tuled juba kustunud … KUID panime Gabrieli voodisse, ning Nick ning mina suundusime Vihmasesse Guangzhousse veejahile… BTW.. 5 tarni hotelli poeke oli ka juba kinni, ning meil paluti vett keeta ning siis juua… Ytlesin, ei aitah, tahan endale PUDELIGA vett voodi korvale. JA Nick oli sama meelt… :… TO be continued…

This slideshow requires JavaScript.

Tagasi Pekingist…

Lihtsalt tore oli yle hulga aja vanade tutavatega lobiseda, ning tuttavaks saada ka paari uue Eesti Emandaga 🙂 Peking yllatas taaskord oma Ilusa sinise taevaga, ning inimestega kelle naolt vist naeratus kunagi ei kao.. Aga kahjuks olen harjunud juba ara Hangzhou niiskusega, ning kui ma Pekingis lennukilt maandusin aevastasin ennast segaseks, ning 2 paeva Pekingis veetsin nina verejookse tohterdades, ning kuivi huuli ravides 😦 DAMN IT. Pekingi Energia on hoopis midagi muud. Kuigi Hangzhou on tempeldatud Aasia ilusamaks linnaks– EI VAIDLE VASTU, Hangzhou toesti on ilus, on energia siin hoopis selline laisavoitu, igav, ja loid. Pekingis aga tundsin ennast ALIVE> Tahtsin koike teha, igale poole jouda ja lihtsalt vaadelda seda ringi siblimist mis seal aset vottis 🙂 Yldiselt korda lainud nadalavahetus.
KUID tagasilend oli tsirkus. Nimelt siin on esimese klassi piletitel ysna tihti 50% allahindlused. Nii ka seekord. Meile meeldib Hainan airlines, kuna nende team on lihtsalt parem kui Air China morudad piigad. Noh, Nick ostiski meile esimese klassi piletid tagasi Hangzhousse. Olime kusagil 35 minutit lennukis aeglaselt edasi liikunud, kuna lennuliiklus oli JUBA, ja korraga, lennuks pooras otsa ringi, ja laks “remondi tookotta”. No jah. Me alguses ei saanud millegistki aru. Stuardessid naeratasid, ja ytlesid, et ei ole hullu, et pisike mehaaniline rike, kuid seda on lihtne parandada. Samal ajal Ilmusid stuardessid meie juurde, ja konetasid meid koiki nime pidi kysides .. KAS me sooviksime oma louna soogi ara tellida. VALIK OLI HEA!! DAMN it. tahaks kogu aeg esimeses klassis lennata. Noh, tellisime oma toidud. ja istusime edasi.. 2 tundi moodus sellest koigest ja kogu aeg kaidi rahustamas, et koik saab korda ja varsti hakkame ara lendama. .. Nick ja ma vaatasime kella, ja seda hakkasid tegema ka ylejaanud lennukis olijad. Taga , tavaklassi reisijate haaled olid juba paris kovaks tousnud. Korraga tousis Nick pysti ja kysis stuardessilt vaga viisakalt, et kas oleks voimalik kuidagi lennukist maha saada, sest me toesti peame koju joudma, ja jargmine lend on juba 45 min parast. 5 minuti jooksul oli pisike punaste istetega buss Lennuki trepi ees, ning me Nickiga astusime nagu Kaks tahtsat nina Lennukist maha. Kiikasin akende poole ja seal oli naha uudishimulikke pilke.. haha. Ja ja.. Anyway. Hainan AIrlines tegi meie eest piletite tellimise juba ara ja me ei pidanud selle eset muretsema. Kuid pidime kuidagi kiiresti saama Esimesest terminalist kolmandasse. See vottis kusagil 15 minutit bussi soitu , kuid lopuks joudsime kohale, ning tagasisoit Hangzhousse vois alata 🙂 Olen viimased 14 aastat paris tihedalt lennanud, kuid see oli mul esimene kord, kui ma lennukist lihtsalt maha astusin, ning lendu vahetasin, ja seda siis, kui koik ylejaanud rahvas lihtsalt larmates ootas millal lennuk korda saab ja ohku touseb… Tegelikult oli ikka paris suur hirm ka, et mis siis kui saabki, aga akki tehakse sloppy job, ja mis iganes meeter korda meeter kast mida yritati asendada, korraga lennus olles katki laheb….. 😉

Yllatused :)

Eile ma kurtsin kova haalega, et mees ara, ja nii jaab ara ka meie kohting. Aga ei lainudki koige hullemini…

 Olin

diivanil raamatut “Naine” lugemas, kui korraga

h

elises uksekell. Vaatasin, et huvitav, mida see me autojuht minult nyyd tahab. Omateada mul polnud temaga “kohtingut” kokku lepitud. Jargmine mote oli et, AKKI Nick unustas midagi maha, ja ta tuli sellele jargi, et saaks siis saata sinna kus Nick hetkel on. Nii kaua kui ma motlesin, oli juht peaukse juurest joudnud meie ukse juurde. Ding dong, ding dong.. Avasin ukse ja …ja…. JA nagin tal kaes Starbuks Take Away karpi . TEADSIN kohe mis selles on . JUUSTUKOOK, mida Nick ja mina pidime louna ajal sooma minema 🙂
Mul suu korvuni, ja kihistan peenikest naeru. Ja kui autojuht vaevu ukse kinni lykkas, hakkasin kova haalega naerma… SElline lahedalt hea tunne taitis mi

nd pea laest jalatallani. Seda on keeruline kirjeldada, aga hetkeks tundsin endale tiivad saavat ja koik tundus nii ilus ja roosa :):):):)

Tanasin Nicki ning ytlesin ka talle ara, et see kord ta toesti oskas mind meelidvalt yllatada.. xoxox

Nick ise aga veetis eilse ohtu

klientide ning oma firma myygimeestega kusagil massazi kohas, kus ta sai seekord shoki osaliseks… ALgus vingus mulle et tema, ei taha, tema ei julge, tema ei saa.. Kuid parast oli siiski nous ka ise sellest cup’imisest osa saaama 🙂 Nyyd on tal selg eriti rove. Ta lasi kellelgi foto teha, ja siis textis kohe mulle textiga,et ARE YOU HAPPY NOW???? haha

ILUSAT SOBRAPAEVA teile ko

igile. Arge jaage voorasteks, ja koputage vahetevahel ka uksele:) ootan teid koiki kylla:)

Reisimised.

Uus nadal algas taaskord sellega, et Nick pakkis oma pisikese carry on kohvrikese ja tombas kusagile 900 km kaugusele Zhengzhousse, et sealt edasi liikuda Xu Changi, ja sealt edasi Pekingisse. Ja seda koike Klientide nimel. Klientidega kohtuma, nendega jooma, ja laulma. Ja tagant kiitma, kui olulised nad ikkagi on. Jook mind hairib, sest tavalistel ohtusookidel juuakse ikka paris kanget 52% HIINA koige kuulsamat jooki, mis maitseb taitsa ok, kuid paneb krooksuma. Kartma olen hakanud ka Nicki maksa parast, kuna stress/ alkohol/ pidevad hiina toidu restoranid on nii monegi meie tuttava siin hauda ajanud. Eile saime teada, et Nicki parima inseneri naine( 32 aastane) peab minema haiglasse maksa operatsioonile. Arstid avastasid midagi maksalt ja nyyd siis noa alla. Ka selle naise ylessanne on pidevalt reisida, ning vahel 7 paeva jutti kilientidega pitsikesi kokku lyya. Ja selliseid lugusid on mul veel palju.

Toit on ka tegelikult hirmutav, sest ei tea mis yhes voi teises kohas tegelikult toidu sees on. Milliste kemikalidega koik toodeldud, ning milliseid kemikale kasutatud, et muidu maitsetuid roogasid maitsvaks teha. VIimase kuu jooksul on meeidast taaskord labi jooksnud paar toiduoli lugu, mis on tervisele eluohtlikud, kuid madala hinna tottu kasutavad paljud restoranid ning ysna tihti on seda raske kontrollida 😦 Restorane ohutatakse selliseid tooteid mitte kasutama, kuid kas nemad siis kuulavad? Peaasi et toidud saaks voimalikult madala hinnaga lauale saadetud… VUIH.
Me oleme Nickiga molemad parajad fruktid kui tuleb toitu ning kuidas see valmistatud on, n.. ing vahetevahel tuleb tahtmine siin toidu taldrik katte votta, pista koka pea sinna sisse ja kysida. NOH, ytle nyyd et pole soolane ja MSG pole sees. Kuid jatame toidud kausiga lauale, maksame , ning jalutame valja. Paar korda on kysitud ka mis viga on, ja kui me haalt tostame, et me ei armasta soola, ning eelistame voimalikult vaheste kemikalidega toitu syya, siis hakatake me peale naerma , et ELU ON LIIGA LYHIKE ET MURETSEDA MINGI MSG parast….. FUCK OFF ytlen selle peale endamisi. .. No naed, juhtusin jalle siin omaette habemesse sosistama. Tegelikult alustasin teemat hoopis Selleparast, et absoluutselt ei armasta seda, et Naen nicki vahel vaid paevaks, ja siis on ta jalle 1000de tuule suunas kadunud.
Homme on Sobrapaev/ Valentine’s day. Meil oil plaanis teha vaikene kohting kohalikus Starbucks’is ( kohvik). Nick on lopuks teatud magustoite armastama hakanud, ning tema LEMMIK on New York Cheescake ilma igasuguste lisanditieta. Meil oli plaanis seal kokku saada, kohvi ja kooki tellida, ning siis yksteid 15 minutit pornitseda, ning taaskord tagasi sinna minna kust tulime- ehks siis tema toole ning mina koju. Nyyd aga oleme me kumbki oma nurgakestes yksinda. Tal pole starbucksi lahedal, ja ma ei taha ilma temata kooki ka syya !!!

“Ilm ” laheb aga ilusamaks Neljapaeval. Nimelt otsustasime, et kuna ta peab ka jargmise nadala ara olema, siis teeme yhe pisikese paaripaevase DATEimise Pekingis. Kuna ta peab seal 3 paeva klientide ning investoritega kohtuma. Seegi hea 🙂 JA veel yks boonus on see, et kohalikud Kallid Eestlannad seal teevad mingi lounasoogi neljapaeval ja ma juhtun just seal olema : ) Nii tore oleks koiki taaskord naha ning paar sona vahetada 🙂

GRRRR

Tana ajan oma kihvad valja ja hammustan koiki kes mu teele satuvad ja meelejarele pole. Lihtsalt selline tuju on. Pole kaua ennast kisjkjana tundnud 🙂
Tegelikult on asi ka kohalikus ilmas. Muudkui kallab, Kui yleeile tuli yksikuid lumehelbei, ja lootust oli et SAAME VALGE vaiba maha, siis mu unistused purunesid pisikesteks kildudeks, kui korraga temperatuur tousis, taeavas kukkus nii madalale , et ei nainud oma nina ette ka , ning hakkas ladistama. BLAH. Tahaks oues jalutada kuid ei saa, kuna mida ma jalutan, kui saan vaid autote kaest pritsida ja inimesed jooksevad mulleo ma vihmavarjudega kohtu.
Ma ennem kylmetaks ennast 30 kraadises kylmas, kui hallis +5 kraadi soojas Hangzhous, kus koik jarjest hallimaks laheb… Ja selle halli ilmaga on hall ka mu tuju !!!

Keelest veel.

Aitah teile paari kommi, ning emaili eest keele teemadel. Taitsa huvitav kuidas kellelgi asjad on kujunenud. Tean omast kaest, et vaga raske on olla peres, kus keegi ei raagi Inglise voi Eesti keelt. Nicki pere on nimelt selline. Vaid ta ode raagib piisake inglise keelt. Ja kuigi mind ei hairi see, et mu ymber toimub mingi zuming ja gossip teistest pereliikmetest, ajab vahepeal vee keema see, kui ma kysin yhe voi teise inimese kohta ja mulle oeldakse.. AH, sa niikuinii ei tea, … No jah. Ma ei tea, aga kas see tahendab ka seda, et see mind ei huvita? Loomulikult huvitab, eriti siis, kui ruumis on koik korraga tulistes argumentides, ning lendu on tousnud ka kaed, ja haaled on kovemaks lainud, ning koigil on selle teatud inimese kohta midagi oelda. Vahel sellistes situatsioonides on mul tunne et just minust raagitakse taga. Kuid siis loon endale korvaklapid pahe, ning sellest “karjumisest” saab tagaplaani zumin.
Tana oli mul naiteks tahtmine panna korvaklapid pahe, kui puuvilja poekese myya mul kogu aeg sabas kais, ja iga puuvilja mulle nakku toppis , ise selle juurde seletades kas on hea voi halb, voi kust kandist. Tahtsin lihtsalt oma puuviljad ara osta, kuid korraga oli kusagilt juba nuga valja ilmunud, ja yks ounajupike mulle suhu pistetud. Naeratasin ja ytlesin mmmm wo xihuan… ja ytlesin mutile roomuks, et JA votan yhe kilo ounu siis . KUID MA VALIN ISE!!!!
Olen selles poes nadalas 3 korda vahemalt, sest soome palju puuvilju. Kuid seekord olid nad eriti excited, ja kui ma LOPUKS ytlesin et tahan SIDRUNIT oigete rohkudega, siis hakati kasi plaksutama. MUL jai suu lahti, ja naos oli mingi imelik grimmass ka veel. Ja siis nad hakkasid mulle kova haalega midagi seletama ja ma muudkui noogutasin ja ytlesin lopuks. VABANDAGE , vaga kiire. Ma arvan et ma kain seal poes liiga tihti. Peaks neid vaheke hirmutama, ja neil uskuda laskma, et nyyd kylastame me hoopis puuvilja poodi, mis avas uksed yle tee… Ja sinna minnes peaks veel vaheke lehvitama kah… ( appi kui oudne isegi nii moelda). Aga ma siiski nii ei tee, kuna olen proovinud ara koik meie kohalikud puuvilja poed. JA vaid selles tullakse mulle 100% vastu, ning soovitatakse alati just seda oiget ja koige mahlasemat. 🙂
Nyyd aga… Kooli lahen 10 paeva parast. 5 paeva nadalas 3 nadalat jutti intensiivset Mandarin hiina keelt. Kas pean vastu. Olen kindel, et pean vastu, ja peale, seda tunnen ennast vaheke paremini, ning julgen rohkem suud lahti teha.

RAAKIMISTENI? Kui paljud teist Hiina keelt raagivad?

Eestist veel.

Ma vist juba mainisin ka et Euro saabumisega Eestisse on koik hinnad kuidagi mimekordistunud. Ja nii ka autorendi omad. Vahet pole kas interneti teel voi kohapeal, hirmu ajab nahka. Ja nii viimased paar aastat olen ma rentinud lennujaamast eemal. Eelmisel suvel siis Autocar autorent ja seekord Haidor OY. Kuigi Haidor OY auto oli pisike “vana” pann, kuid siiski automaat, jain ma selle firmaga rohkem rahule. Pole nii laheda inimese kaest veel Eestis olles autot rentinud. Yhesonaga, koik oli sulas ja vaga lihtne 🙂 kuid samal ajal kui ma olin Haidory “putkas”, helistati mulle ja kysiti millal ma oma autole jarele lahen. Ma olin veidike segaduses ja vastasin, et olen Haidoris hetkel, ja korjan oma auto just praegu yles. Mulle oeldi, et mul on broneering teise firmasse. Tegin veel suuremad silmad ja ytlesin, et see pole voimalik sest peale seda kui ma nende firmaga hinnaparingu tegin, ning paar emaili teele saatsin, keegi enam minuga yhendust ei votnud. Samas ei andnud ma neile oma Krediit kaardi infot. Saatsin neile ka Emailid minu ning mingi tibi vestlusest. Toru teises otsas oli mees kuidagi vaga hairitud ja ytles head aega. Minu jaoks oli aga see koik omamoodi segadus, ning HETK rikutud. Kui ma midagi teen, teen ma seda hasti, ja ei jata asju lopetamata. laksin tagasi Emaili ja uurisin, et mis siis toimumas oli. Taasord veendusin, et see polnud minu syy. Kui mulle vastati , et saan auto 320 euri eest, keeldusin, ning vastasin. Kuna ma ei saanud mingit tagasi sidet paar paeva mailisin neile uuesti ja ytlesin, et ei soovi autot,. Ja sama veel korra.
Olen kindel, et see mees kes helistas oli just oma Sekretari puhkusele saatnud, ning too sekretar oli talle unustanud mu Emailid edastada. Samas olen ma kindel, et HINNAPARING eestis on vist sama mis broneerimine. ( kuid kes teab). Yhesonaga. Olen 13 aasta jooksul pidevalt kainud, ning alati ise koik autod ara bronninud. Ning mitte kunagi pole sellise probleemiga kokku puutunud.
Aga jah… Haidor oy 2004 automaat “panni” Peugeot eest maksin 230 euri. Onneks voi kahjuks ma pole nous maksma 7me paeva eest kusagil 400 euri vaheke uuema auto eest. Pole seda lihtsalt vaart. PLUS, siis oleks juurde pidanud maksma ka Kasko, ja sada teist kindlustust, kuid selles pisikeses Peugeotis olid koik olemas 🙂 wohoo to mee 🙂
Nick muidugi naeris, et no jah Cadillac’ist Peugeoni.. EHHH, valus… Ma vastasin, et sul peaks valus olema, et ei suuda mulle Eestis olles Era auto juhti palgata.. Damn it… Narri aga edasi 😉 Kuid sellised “material” meie naljad juba on, ja me saame neist aru.

Ma pole vist sellest kunagi ka kirjutanud, kuid mainin selle ka kiirelt ara. Kui Nick 2008 aasta Martsis Yksinda Usa’sse kolis oli tal arvel vaid 5000 dollarit. 5 Kuu rent kus me elasime. See ongi see miks me suudame yksteise suunas loopida taiesti mottetuid komme raha teemadel. Nick on viimased 14 aastat tootanud parema tuleviku suunas.( vahel toimus ka “kuu varjutus”, tapselt nagu ka minul. Kuid Leidis ennast taas kusagil siin ning yritab veel rohkem. Kui kysite et mis siis mina teen, siis vastus on TAASKORD LIHTNE JA NAIIVNE… Olen oma abikaasale toetuseks. Tahaks rohkem, aga ei saa. Hiinas on oma piirangud. 2 Nadala parast lahen kyll tagasi kooli, kuid see on vaid Keelte kool. Sygisel asun kyll rohkem tegelema oma hobiga, kuid vaid ka see oh HOBIDE KOOL> Kui oled Hiinas , peab sul eelnevalt olema kraad, siht, suund, koht, Vaid siis saad sa olla independent. Ma tulin siia Nickiga, ning mul pole seda voimalust. Kui ma yritangi kusagile kooli ennast sisse kirjutada, siis see nouab palju aega, ja ma ei saa seda aega veel anda. Kool ise on ka Shanghais, mis tahendab, et ma peaksin Lahkuma Enne seda kui gabriel arkab, ning koju joudma just siis kui ta magama laheb. Kuid ma Ei saa seda veel teha. Tahtmine on. Ja ma ei joua ara oodata seda hetke mil ma saan selle tahtmise. Kuid taaskord pean end tahaplaanile suruma, ning lihtsalt olema kodus see nouandja keda alati usaldatud on. Ja Nick on alati mu nou usaldanud, ning tanu sellele ka tousnud kohale kus ta on… Teil kellelgi pole aimu , kui palju voitlusi ning tylisid ma temaga maha olen pidanud tema hetke positsiooni teemal.. Ning mis tal mulle praegu oelda on…

I AM SORRY HONEY, THAT I DID NOT LISTEN TO YOU ABOUT 4 YEARS AGO… Everything would be different by now. . Ja ainus mis ma vastata saan on Take your time. . You will get there. Just keep your goal in mind.

AHH. Kuigi post oli Eestist veel, on Nick vaga “Eesti” kuna ta on end YHE “Eestiga” sidunud.
Meie suhe on pidev yles alla yles alla, pidev joon kind of suhe. Meil kummalgi pole meie minevikke kerge unustada, kuid me molemad usume abiellu. Ja me usume ka seda, et kes on meie toelised sobrad, siis need on meid valmis ka meid keset ood aitama, voi isegi juhul kui nad ise on haigemast haigemad… Te teate kes te olete 🙂 AITAH:)

Uus aasta????

Ma lootsin, et Eestis olles jaan ilma igasugusest Hiina pyhade tahistamisest. Aga OI kui halb malu mul ikka on… KUna homme on laternate festival, ja mingi Dragon boat festival, siis see tahendab ka seda, et tana ning homme on viimased paar paeva, mil veel raha ohku lastakse. Ja hetke tehakse seda ikka paris viimase vungiga. Ikka boom, boom, boom, ja krakararakarakkkaakrarararakkakkrararakkk…( firecrackers). Ja seda taaskord taitsa elutoa, ning magamistoa akna all. Damn it. ..
Samuti istub meil siin toas yks Hiinlanna, kes vaid Hiina keeles raagib. Nii et ykskoik kuhu ma ka ei vaata, voi kuule, siis selline tunne on, et mitte kui millegistki ei saa aru.. Miks peab rakette ohku laskma kaks nadalat jutti, miks peab seda tegema kell 4 hommikul? Miks peab inimene kes oskab puhtalt Inglise keelt raakida, raakima vaid Hiina keeles?
Kui ma Usasse kolisin, yritasin koigiga alati raakida Inglise keeles, eriti veel kui Nick oli kusgil laheduses, et tema ka aru saaks. Voi kui keegi alustas Eesti keeles raakimist, ja ma teadsin, et inimene oskab Inglise keelt, siis ma palusin et Akki Raagiks Inglise keeles.. Paar korda sain isegi kommiks vastu, et MIKS, me oleme ju EEstlased. Hetkel olengi motisklenud teemadel, et milline on tegelikult see rahvuslike seltskondade etikett? Kui on ikka vaga rahvusvaheline seltskond, kes oskavad yhte yhist keelt, kas siis raagitakse selles yhises keeles, voi jagunevad seltskonnad kaheks, kolmeks, neljaks, ning iga grupp raagib omas keeles?

Usas polnud mul kunagi tutvuste loomisega probleeme. California oli yks suur Melting pot, kuid Hiinas tundub koik hoopis teisiti. Sakslased hoiavad omaette, ameeriklased kes on Ameerikas syndinud omaette, prantsalsed on hoopis kusagil komanda nurga taga, ning Hiinlased kes on maailma riikide passe omamas, ei sobrutse kohalike Hiinlastega absoluutselt, vaid on kokku ajanud oma “rahvusvaheliste Hiinlaste” pundi. Kujutan ette et nende gossip on teemadel, kellel on lollim ning koledam välismaalasest mees kodus… .) Olen ysna tihti kuulnud tuttavatelt et ega nad oma mehega välimuse pärast abiellunud…..
No ja kui veel väheke õli tulle visata siis olen vahel vastu nähvatanud,et no kas roheline Kaart oli siis seda väärt, et lõpuks oled otsaga Hiinas tagasi… Blah.. Kibestunud Koduperenaine Diana on hetkel ikka väga segaduses. Paneks jalga alt laienevad teksad, selga vikerkaare värvilise tsärgi, ning pea ymber seoks the ilusa peapaela, ning siis kepsutas õue pidi , ning kylvaks kõik yle armastusega. Damn, kuhu on armastus tegelikult kadunud? Või kas see yldse kunagi on eksisteerinud?
Või on asi hoopis selles, et mida vanemaks me saame, seda rohkem julgeme me vaadata suundadesse, kuhu varem me pole lihtsalt julgenud teha. just my 5 cents…

EEsti 2012

No ja seekordne lyhike Eesti reis ongi läbi. Tegelikult sellesse 11stkymnesse päeva mahtus täitsa palju huvitavat. Ära sai tähistatud paar synnipäeva, kylmetada lumehanges, syya lõpmatustes kogustes head Eesti toitu ja chit chattida heade tuttavate ja sõbrannadega kohvitassi taga.

Juba eelmisel aastal hakati mind kimbutama sellega, et oleks nagu tore, kui ma Leole 60ndale juubelile tuleks. Kuna aga sel aastal oli Hiina kevadpyhade tähistamine vaid nädala pikkune, arvasin alguses, et ikka ei mängi välja. Kuid ega ma eriti Hiina pyhi ka ei taha tähistada. Pidev rakkettide laskmine ja seda ikka 24 tundi jutti on mind ikka korralikult ära tyydanud. Ma parem pean pausi. Lahe oleks muidugi Gabrieli ja Nickiga Nicki kodulinna tema pere juurde minna, kuid teadsin juba ette, et ega seal kah targem pole. TOit muidugi meelitas, kuid siis oleksin söönud hommikust õhtuni, kuna peale paaritunnist hommikusööki tuli pikk paari tunnine lõunasöök, ning sellele järgnes kohe eriliselt pikk õhtusöök, ja seda muidugi imepisikeste topsidega veini alla kulistades. Ganbei ja Ganbei ja Ganbei. Samuti hirmuas mind see, et Nicki kodukandis ei armasta inimesed absoluutselt kylma talveilmaga soojendust sisse panna, ning enamus inimesi tatsab ringi paksudes vati riietega mis meenutavad pidzaamasid. No jah, ja kui veel ennast rohkem öökima ajada, siis ega see Chongqing ( Wangzhou) pole just kõige puhtam ning valge inimese sõbralikum kohake . Näpuga näitamist on seal ikka kõvasti rohkem kui Pekingis, voi Hangzhous.JAH, ma ikka vist lähen Eestisse mõtlesin ma endamisi, ja lõin selle idee ka Nickile detsembris ette. Ta ytles no jah, ega tal midagi selle vastu pole. Peaasi et ma vaid ööpäevad läbi pidu ei paneks, ja et ikka enda eest hoolitseks kah. Kui piletid ostetud, ei andnud ma pikalt kellelegi teada et Eestisse lähen. Kuigi mul pole midagi inimeste kylastamise vastu, ei suudaks ma pidevalt majast majja tatsuda, ning salatikausi taga yhte ja sama lugu yle rääkida. Võtsingi asja täitsa vabalt. Kuid kirjutasin endale otsaette, et kui järgmine kord Eestisse lähen, rendin endale mingi pisikese korteri kusagil, kuhu saan põgeneda kui kõigest ja kõigist väheke liiga palju hakkab. Oma tuba oma luba ja nii edasi.

Noh, Eestisse jõudsin ilusasti oma 2 ymberistumisega. Hangzhoust Pekingisse, Pekingist frankfurti, ja Frankfurtist siis Edasi Eestisse . WOHOOOO. Lennukis magasin vaid 4 tundi , kuid ega see mind ei hirmutanud. Kartsin tegelikult haigeks kohe jääda, sest Eesti ilm oli FUCKING COLD.
Tallinnas pidasime maha yhe korraliku yrituse Amigos. Ma ei mäletagi kes mängis. SIja egatahes fännas seda vitamiini maitselist bändi täiega. Ise ma olin rohkem pöördes muusikast mis bändi vaheaegadel mängis. Sai ikka päris korralikult ennast segaseks tantsida. Hommikul kael ja selg igatahes valutasid. Moned tunnid magatud, sai taaskord linna peale mindud niisama träni kokku ostma. Paar korda kui ma SUVENIIRIDE poes mainisin, et kurat kui kalliks kõik Eesti träni on läinud, öeldi mulle selle peale, et SEE siin pole suveniiride pood. me myyme tarbe esemeid. No jah,.. mul oli käes nelja eurone kylmkapi magnet ja mingid Eesti motiividega asjad. No kui tarbe esemed siis tarbeesemed… Aga kuradi kallis on Eesti ikka kyll. Rahakotti oli raske lahti teha, kuid kuna see oli ka pisike kaubareis, siis pakkisin kohvri kõvasti igasugu kilakola täis ja viimase ostuna ostsin Rimi ka veel põdravorstist tyhjaks, kuna Nick lihtsalt käskis nii teha… NO näed kui hea naine ma olen.. Teen mis mees ytleb. haha.

Lõpuks sain rendika auto ka kätte ja sõit Setomaale võis alata. Rendikaks võtisn sel aastal super odava auto võrreldes lennujaama hindadega. Haidor OÜ Mingi 2004 aasta panni. Kuid koos maksudega 230 euri ja väga lahe kutt oli ka kes auto yle andis ja vastu võttis. Kui käskisin tal autot tagasi andes selle yle vaadates, viskas ta käega ja ytles . No ei ole hullu. haha. Mäletan Eelmise suve käiku kui ka auto alla piiluti, et akki on seal ka midagi korrast ära ja siis nõuti sisse 10 euri auto puhastamise tasu.

Setomaal on tegelikult kuradi igav. Kui ikka oma autot pole, siis võid koha peal istudes nii ära nyristuda, et depressioon võib tekkida. Nii ma siis yritasingi igal võimalusel autole hääled sisse panna ja lihtsalt niisama kallist bensiini kulutada yhest urkast teise sõita. TALVEL on Setomaa super ilus, kuid kuidagi surnud. Inimesi on näha vaid shopping keskustes, kuna seal on soe, ja ööklubides, kuna seal on lihtsalt kõigil peale paari jooki lööki. No tegelikult alguses tõmmatakse nina ikka korralikult täis, ja alles siis minnakse peole. Blah. Ega ma ise ka targem polnud.
Mis mind aga häiris oli pidev avalik alkoholi tarbimine kaubanduskeskuse uste ees. Vahel oli hirm kohe pundist läbi tungida . Vaat kui saad pudeliga pähe. Ei , seda ma ei tahtnud, ja selle asemel et siis siseneda uksest kus mind pudeliga tervitati, sisenesin teisest uksest kus sai täitsa vabalt sisse minna. WHEWWW , mõtlesin ma endamisi, kyll on huvitav elu.. Aga noh, hiinas ehitatakse ka maju õllepudel suus… Mis mul ikka tegelikult imestada. Hiinlase ja Eestlase ( voi venelase vahe) on see, et Hiinlane ei tyki sind pudeliga surnuks lõõma. Nad muutuvad juues super sõbralikuks , ning Eurooplase agressiivsust silmas pidades, tahaks vahel ,et ka Eurooplased saaksid kõik oma erimeelsused pudeli taga rahulikult ära lahendada… Mitte nii et nuga selga ja kutu…

No jah, peale selle et Setomaal kylm oli ja ikka veel on, teatati mulle, et seal pole vett ka enam. Pesu pesta ei saa, dushi all ka ei saa käia . Nii ma siis vedasingi ennast igal hommikul Setomaa turismitallu, mis on Meremäe mäe all, ja kasutasin nende mugavusi täiega ära. Soe pott ja kuum vesi.. Mis veel tahta..

Mu eelviimasel päeval setomaal tähistas Leo oma 60ndat juubelit. Sija ja mina kinkisime talle peo juhid , kellest tal polnud aimu kuni selle hetkeni kui nood babe d ta kõrvale astusid ja ennast tutvustama hakkasid, Ja ega ka siis ta aru ei saanud,et kes kurat nad on.. Aga pika peale sai asi selgeks.

Juubel kestis pea 8 tundi, ja rahvas oli fantastiliselt kaasaminev kõigi lolluste ning mitte lollustega. Tantsiti, mängiti, söödi , joodi, ning hiljem sõidutas KITT neid kõiki koju ( Kes vaatavad tujurikkujat teavad kes Kitt on hahah). Yhesõnaga, Eestis käik on täielik success. Teeks tihedamalt, kui Hiina Eestist nii kaugel poleks. Kahjuks ei anna Nicki ka ära seebitada, et ta Euroopasse koliks. Kuigi ta mainib, et Hiina on yuck, ja öäk, olen ma kindel, et tegelikult on ta selles maas sama kindlalt kinni, kui mina Eestis.

Kui veel Leo synnipäevast rääkida, siis lõpp vinge oli kohata sugulasi, keda ma polnud näinud mingi 20 aastat..( dzeeezus kui vana ma olen ). Näod on samad, iseloomud samad, hääled samad… Äratundmisrõõm missugune.
Mõtlesin, et järgmise Eesti reis ajal peaks kõik NOORED, ehk siis minu vanused sugulased kokku ajama. Neid on ka ikka päris palju, ja mõnda pole isegi kohanud….to be continued…

hetkel on ekraan kohimisest ja aevastamisest roheline…