Nyyd happily Hiinas tagasi ja elu voib edasi minna. Kuid tegelikult oli seekordne Eestis kaik taitsa raske ja emotsionaalselt rusuv. ilm oli lahe ja lumine ja, kuid MINA DIANA tundsin ennast vaga haige ning mossise ning tumedana enamuse ajast. Naeratust oli vaga keeruline nakku voluda. Tahtsin , kuid ei suutnud. Yhesonaga olin Downer Diana. Kuid see koik korvale jatta, siis Eesti taaskord selline omamoodi seiklus. Seekord andsin endale lubaduse, et EI hakka sugulasi mooda ringi seiklema. Laisklen ja soidan tapselt nii palju kui ma ise tahan . KUi keegi helistab ja kutsub kylla, siis JA lahen kui midagi muud plaanis polnud, kuid ise ma ei hakanud yldiselt kellelegi pinda kaima, et KUULE, teeme nyyd yhed verivorstid veel noh, mul pole veel villand saanud :D. Voib- olla tundub see vaheke julma ning ebaoiglasena paljude suhtes , kuid mul on ka oma pohjus koigeks..
Nimelt, iga kord kui ma Eestis kain, tunnen kuidas ma PEAN kohusetundest igale poole joudma, ja koike tegema ja just selleparast et nad sugulased on. Ja kui ma julgen vastu vaielda kodus et ei taha, ei saa, ja ei viitsi, siis vahitakse mossis naoga otsa ja oeldakse, et SUGULASED JU, nemad on olulised… Ja et konfliktidest eemale hoida roningi igale poole kaasa kuhu PEAB. Ja alati tunnen ennast peale neid Eesti reise, et tegelikult see pole ju PUHKUS, see on omamoodi piin. Yhest kohvilauast teise, yhe salati kausijuurest teise juurde. Ma ei kai Eestisse selleparast et Sugulasi vaadata, kain seal Gabrieliga selleparast, et TEMA naeks oma lahimaid sugulasi, ja teaks yleskasvades et tal on ka vanaema ja vanaisa ja onu ning onu pere, tadi ja tadi pere.. Muu nagu pole tema jaoks hetkel oluline. Minu jaoks on aga Eesti hetkel midagi muud. Turistina kaies otsin neid maitse elamusi mida vajan , kylastan kohti millest ma eemal olles puudust tunnen- Tartu , Tallinn, ilus Loodus Eestis, . ELU baarides ja loungedes. Kylastan sobrannat kellest hullumoodi igal pool puudust tunnen.. Vahin lihtsalt puhast taevast , kuud ja tahti, ning motlen , huvitav, milline oleks mu elu siis kui ma poleks Eestist ara kolinud?
Jah , oma mossitamisega Eestis suutsin nii monegi inimese pisaratesse ajada ( taaskord Downer Diana taiega oma tood tegemas),=. Vaikida tavalisest rohkem, ning isegi magada oositi rohkem kui 5 tundi.. Tavaliselt Eestis kaies kylastasin nii palju ooklubisid kui suutsin, et ennast tyhjaks tantsida. Seekord vist ainult 2 korda ja sedagi Lihtsalt selleparast , et naha kas midagi on ka muutunud…. Ei olnud tahtmist.
Kuid aitab Downer Dianast. Kui Nicki kaest kysiksite milline ma viimase aasta poolteist enne igat tahtsat pyha, voi niisama yritust olen, siis saate vastuse katte. Olen Nutune, mossis, kurb, tyhi, kylm, endasse tombunud ja vaid endast hooliv. Ja seda tsyklit on vaga keeruline kuidagi katkestada.
Kuid mida head me siis Eestis ara tegime. Vanaisa ja onu viisid Gabieli metsa kuuske otsima, kelgutasime, mangisime lumes, tuuritasime Tartus, Tallinnas, vorus. Gabriel kukkus nii haledalt Tartus lounakeskuse liuvaljal, et loi endal esihamba liikuma, ma muidugi poputasin, nagu maailma lopp oleks laheda. Gabrieli lemmik tegevuseks oli Tartus Raekoja platsil lumehunnikutes mollata.
Ma ise aga tegelesin Tavaliste Eesti asjadega nagu naiteks Tallinnas Sijaga ringi jolkumine, Raekoja platsil, ja korvalistel tanavatel. Joululaat ja glogg, Eesti viin ja roog… Ajasin ta korra nii nutma et mitu paeva ei raakinud. Kuid odede vark , juhtub ka koige paremates peredes.
Kaisin ara kalli Terjega tartus Nääripidu etendust vaatamas. Naerda sai pisarateni. Hea huumor, head näitlejad ja vaga lahe koht ka . Obinitsas Meremäe valla jõulupeol sai kainet autojuhti mängitud, kuna lihtsalt tahtsin nii, ja nagu ikka yhele Setomaalasele kohane, siis peab ikka Võrud Hullumajas ka peol ära käima ning peale seda Boshwetter ka ikka vaja yle vaadata.. Midagi pole muutunud. Inimesed ikka sama stiilitu( Valja arvatud paar inimest kes toesti oma stiiliga silma jaid), ja muusika ikka päris ajast maha jäänud. Ei tee kedagi ega midagi maha, aga nii lihtsalt oli.
Toit mis mulle istub, ja mille jarele ma Hiinas puudust tunnen. Saan ka siin selle koik ise tehtud kui vaja, kuid kellegi teise tehtud toit maitseb ju alati paremini. Lisan siis sell listi..
Verivorstid
Rannarootsi Röövliribid
Suitsujuust, atleet juust.
Saarema ja viru valge
Meekook, Kypsisetort EESTIS, mitte usas voi hiinas 😉
Kartulisalat Eestis
Hapukapsas, mulgikapsas
Põdravorst, Eesti täis suitsuvorstid, suitsukana ja kala.
Rollmopsid, ning varske leib.
Jassi seemneleib ning sefiiri korvikesed
Vahvlikommid ja Kiisu batoonid
Mesi ..jne…
Eestis on alati lahe kaia. Kuid seekord tegelikult ei tahtnud lahkuda, kuna pidin PEKINGISSE tulema. Kui Californiasse oleks pidanud minema, siis HEAMEELEGA. kuid Pekingisse, nagu eeehh, eriti ei tahtnud…
Tegelikult tahaks Eestis kaies oma nurka, oma tuba oma luba, ja oma vaikust kui seda vaja. Koiki tuttavaid ja sugulasi on alati vaga hea naha, kuid kui see muutub kohustuseks, siis hakkavad tuuled puhuma kusagilt mujalt. Ma ei taha , et koik tunneksid mu postitust lugedes halvasti. Tahks lihtsalt , et KOIK julgeksid vahetevahel ka PIIKS PIIKS teha, kui tahavad kokku saada, voi lihtsalt niisama teada anda et ka nemad on olemas ja kusagil siin seal meie peale motlemas. Lihtsalt ei tea kus keegi asub, millal kellelgi aega on ja palju yldse huvi on et kohtuda voi mitte. Selleparast olengi votnud vaga tagasihoidliku iste kusagil koikide seas, et kuulda ka TEIST kallid tuttavad , kaasa elajad.:D
DI
Life Continues 