Vaja hakata uksi sulgema.

Ja see blogi on yks nendest.  Arvan, et ega ma siia enam vaga tihti enam ei tule. Moni aeg tagasi hakkasin uut blogi pidama– MEIE KAKS , OH SA RAKS. http://dianajanick.wordpress.com , kus kajastan koike meie elus toimuvat.   Eestlannal kyll elu jatkub, kuid, vahel on vaja pisikesi koristustoid teha, et lahti saada ahelatest mis mind  mind rohuvad. Eestlanna Elu sai alguse tanu Reginale tegelikult, ja nyydseks on Regina surmast juba 3 aastat..   Olen labi elanud Leina 5 taset, ja seda mitu korda. Ikka ringi ratast,  yles alla. yles alla, ja kujutan ette, et nii see kestma jaabki.  http://psychcentral.com/lib/2006/the-5-stages-of-loss-and-grief/

Yhel hetkel olen tagasi alguses, ja siis  variseb koik taaskord kokku. 

Paar paeva tagasi juhtusin Face booki kaudu suhtlema yhe oma  tuttavaga, kes on taaskord oma lapsega tagasi haiglates ( 6 aastat vahivaba elu ja…) , ja ytles, et  vahet pole kas laps sureb voi mitte.  Kui ta jaabki elama , siis peab ta elu aeg erinevaid rohtusid votma.  Ennast pidevalt testima, muretsema selle eest, kas rohud on ikka oiged, vaatama ja tunnetama ara kui rohud mojuvad valesti, voi ei moju yldse, planeerima   oma elu ymber arstide ja haiglate, ning olema valmis vaene olema( materiaalselt), sest  ellu jaamine tanapaeval on keeruline tegevus.  Selle naise tytar on praegu 17 aastat vana.  Ja praeguse seisuga saab ta aru mis temaga toimumas on. Ta on oma valikuid ise tegemas, ja ta valis  madala doosiga keemiaravi, kuigi arstid ytlesid, et ta elu on voimalik paasta vaid taaskord toxilise  keemiaga, ja seda annustes  mida talle varem pole keegi andnud.  Ja kuigi vanematel on veel sona oigus tytre eest, otsustasid nad , et lasevad temal valida. Hetkeseisuga on mul facebookis kusagil 20 sopra , kellel on vahihaiged lapsed  Ma loen iga paev nende lugusid ja pooritan silmi. Kui yhel hetkel muretsevad vanemad oma laste tervise parast, siis jargmisel hetkel muretsevad selle parast, kust kohast tuleb sisse raha, et anda lastele see elu mida nad vaarivad.  Sealt edasi uus mure, kuidas  lastel sopradega lood on, ja kuidas kohtingutel laheb.. Ning olen ka paris mitu lugu lugenud sellest, kuidas opetajad ise lapsi on monitanud, ja klassile eeskujuks toonud, et arge palun olge nii aeglased kui ….

 

AAAGGGHHH. Cancer sucks.  Mul pole Reginat kelle eest enam voidelda, kuid ma saan aru nendest vanematest kes tahavad teha koik selle nimel et nende kallikene saaks elada. Ja ma saan ka aru nendest vanematest , kes enam ei suuda voidelda. 

 

  Puhka Rahus Princess Regina 🙂

Hellitatud onnetuse hunnik :(

Image

(FOTO – Nicki venna tytar . Taielik Regina Koopia. Kuidas ta soob, naeratab, tantsib, raagib…  )Kolmas paev ilma ayi’ta, ehk siis olen taaskord tuhkatriinu.  Ma soovitasin meie ayi’d ehk koduabilist ka oma sobrannale, ja nii ta tootaski siis 4 tundi meil ja 4 tundi sobranna pool. Yleeile aga helistas sobranna ja ytles, et ayi on paanikas, ja variseb, ja ta arvab et ayi teeskleb, kuna ei taha tood teha.  Ja ta oli lausa vihane, et miks peab yks inimene nii palju draamat tekitama kui ta tood ei taha teha. Ma laksin taaskord vihast roheliseks ja ytlesin talle rahulikult, et palun,  las ta helistab oma sugulastele, ja tea peab sinu korterist kaduma ASAP, sest kui temaga midagi juhtub su pool , siis   .. anyway.. siis me koik teame, et Hiina riik voib  koike sinult valja noudma hakata.

Eile oli ayi terve paeva haiglas ja tanaseks sai ta teada, et  ebaloomulik kasv ta selgroos on hullemaks lainud ( mis iganes see tahendab), ning ta aju pole normaalne. Yks poolkera on suurem kui teine… TAASKORD, talle ei antud pohjendust MIKS nii on, ning ei soovitatud ka edasi uuringutele minna.   Samuti ei saanud ta rohtusid oma valudele  mis tal seljas hetkel voimu on votmas.  Me otsustasime, et me ei suuda teda endale enam tagasi toole votta, sest kui temaga juhtukski midagi meie korteris, siis ma ei taha olla vastutav.  Hiina arstiabi on madalamale klassile olematu.  Oeldake vaid et oled haige, ja sinna asi jaabki. Osta kirst ja hakka ootama millal sured.  Me ei tahtnud ayile soovitama ka hakata, et ta peab tagasi aju uuringutesse minema, ning  keegi teine arst peab talle  ytlema mis tegelikult toimumas on, sest kui keegi mulle ytleks, et ” KUULE DIANA< sul on  yks aju poolkera abnormaalselt suurem kui teine. DUDE, you are screwed…” ja siis jatab asja sinnapaika??? ARE YOU FUCKING KIDDING ME??? Aga samas , ma ei tea kuidas ma kaituks, kui mul poleks  raha, et arsti juurest arstile joosta. Oma lapse eest teeksin toesti koik, aga enda jaoks, ?? Pole kindel.

Ja .. Ja kuina koristajat, majapidajat, pole juba  PIKKA aega olnud, olen 3 paeva nyhkinud, nousid pesenud, ja pesu pesnud  nagu ei kunagi varem.. OMG. 2 ja pool aastat pole sellist tood teinud… NIi vastu on.  Olen toesti ara harjunud mugava – koik  on minu eest ara tehtud , eluga 😉

Loodan et paari nadala jooksul leian kellegi , kes suudaks meie eelmise ayi asendada, ja lopetaks mu piina. Tuhkatriinuks olemine pole mu prioriteet hetkel . Tahan tagasi seda vabadust mis ayi mulle andis.

Aga tunnen et selle aasta lopp toob kaasa ka muutused mu isiklikus elus. Olen julgenud taaskord hakata vaatama tulevikku, ning unistama. Mitte kyll suurelt, kuid midagi ikkagi. Ma ole kaua elamud tumedas kambris, kus valgust andis vaid yks pisike aken, ja seegi valgus oli tume . Ma lihtsalt ei julgenud seda jargmist sammu ette votta…  Nyyd aga olen omadega niikaugel, et akki varsti, pole ma enam siin, vaid olen kusagil mujal.:)  Ja olen selleks saanud ka Nicki toetuse. Hetkel on vaid keeruline  koik kuidagi ara  organiseerida.  🙂 Ja seekord ma isegi ei karda, kui ma labi kukkun.  Pean lihtsalt hakkama vaikselt ennast yles ehitama 🙂  Challenge missugune .  ja ma olen avatud koigele , mis minu teele visatakse, voi mulle kohe nakku visatakse 🙂

Ma tean mis ma tahan, ja ma tean ka seda, et  varsti on mul see olemas 🙂 Dreams do come true.  Lihtsalt peab ukse praokile lykkama, ning esimese sammu astuma…

xoxoxo…