… Vot nii on lood. Olen ara harjunud USA restoranide ja kohvikute kultuuriga. Kui keegi on endale nime tegemas voi nime teinud ja sa juhtud korra sinna restorani ning tellitud toit meeldib , lahed ikka ja jalle alati tagasi ja tellid sama toidu voi kui oled seiklushimuline gurmaan, siis tellid alati midagi uut. Kui aga tellitud toit ei maitse, void alati naeratus naol ettekandjale sellest teada anda, ning kohe valmistatakse uus ports toitu, ning ysnatihti ei pea toidu eest mis paha halva maitse jattis isegi maksma. Kuid Hiinas on lood teisiti. Viimasel ajal on Hangzhousse iga nurga peale “Western” kohvikud ja restod kerkinud. Alguses — kusagil paar kuud ohn toit enam vahem soodav, kuid mingil hetkel muudetakse menyy taiesti, ning toit on alla igasugust arvestust Meie kodu lahedal -2,4 km kaugusel on yks super lahe ja bohemian Splash Cafe. Kui me Hangzhousse kolisime paar aastat tagasi oli toit super hea ja menyy oli enam vahem sama kogu aeg. Viimase poole aasta jooksul on aga asi ysna hale. Menyyd muudetakse iga paari nadala tagant ja kahjuks on 80% meie lemmik toitudest asendatud mingi lääne#Hiina toidu mixiga. Riis ja siis mingi kanaliha blah, jne.. Mingil määral saan ma sellest aru, et raha on vaja teenida, ja kuna Hiinlasi on ikkagi Hangzhous rohkem kui Lääne rahvast, siis menyy peab kindlalt mingit hiina blahhi sisaldama. KUID, kahjuks tänu sellele on see kohvik kaotanud ka oma lojaalsed kliendid.
Kokka muudetakse iga paari nädala tagant, toidud muutuvad, ettekandjad muutuvad ja lõppkokkuvõttes on kõik kaos .
Paar nädalat tagasi avati meie maja kõrval uus Itaalia resto . KUID kahjuks on näha et omanik does not give a shit. Ta on seal alati kohal, kuid kui me midagi isegi mainime, et Kalamaari maitseb nagu näriks kummi, voi et pasta sees pole kana yldse, kuigi menyys on mainitud Penne kanaga., siis omanik vaid vaatab meid imelikult nagu ytleks, so what… Saite oma lääne resto, nyyd närige ykskõik mis ma teile ette toidan. JA omanik ning peakokk on Itaallane,kes ise kõõgis pole sekunditki veetnud , kui me seal käinud oleme. Ta vaid räägib oma tuttavatega ja jalutab naeratus näol ringi. Kurb tegelikult. Mu sõbranna tellis selle restorani Signature toidu Homemade raviolis. Tund hiljem tuldi tema lauda, toodi teiste inimeste toidud, ning talle öeldi et kahjuks Raviolit enam pole… No mis tal muud yle jäi kui tellida mingi Pizza mis 10ne minutiga valmis meisterdati..
VOT sellistel hetkedel on tahtmine ise nendesse köökidesse joosta, ja kokkamine yle võtta, et näidata neile kuidas PIZZA peab oelma tehtud, ja ka seda, et pasta ei pea ujuma rasva ja õli vannis.
Ma saan aru miks Nick tahab, et ma kodus kogu aeg kokkan. Kuid ma tahan vahel ise samuti ,et keegi mulle koik ette ja taha ara teeks, ja tanu sellele tahan nadalas paar korda restoranis voi kohvikus maiustada, sest siis saan hiljem Diivanil niisama ise mehega losutada, kuna ei pea poolt ohtut koogis nousid pesema voi tuba koristama… Naen Nicki niigi harva ja tahan seda aega kui ta kodus on positiivselt kasutada.
Hiinas on palju positiivset, kuid kahjuks on siin ka palju negatiivset ja mida kauem siin elan, seda rohkem ma naen ja kuulen ja arritun kui asjad paremuse poole mineku asemel hoopis halvemaks lahevad.
Samm edasi, kaks tagasi, samm edasi ja siis samm tagasi. Vahel ka paar sammu edasi ja vaid yks tagasi, kuid yldiselt on koik masendavalt kurb…. Turistina on elu palju lihtsam…
Life Continues 